ehitustöödel ja raudteel Looming "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) "Luule" (1976) "Päikesepillaja" (1997) "Väike luuleraamat Artur Alliksaar" (1984) "Alliksaar armastusest" (2002) On asju, milles eksida ei saa Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru. Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru. Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut ja sõnapuru! Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa kuru. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Arvamus luuletustest Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,
Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga palju tühja mõttetut loomingut ,,Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut- ja sõnapuru! ,, Kuna Alliksaar oli pikalt ja raskelt haige, siis on tema loomingut mõjutanud ka surmamõtted. Ta leiab,et mälestused möödunud elust ei tohi tuhmuda surmahirmu ees ,,Aeg hingsügavusse heidab loodi,nüüd mälestuste tuulterägas käi.Kui oskad lugeda ta salakoodi,siis surmgi kohutavana ei näi." Surmateemat on ta käsitlenud ka luuletuses ,,Kahe ääretuse vahel ..."
Alliksaar oli väga omapärane ja sügavamõtteline luuletaja, kes vahel ütles otsekoheseid arvamusi välja, näiteks luuletuses ,,On asju,milles eksida ei saa" on ta välja öeldnud järgmise mõtte : ,,Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru." Samas luuletuses annab ta mõista, et selleaegses kirjanduses leidus väga palju tühja mõttetut loomingut ,,Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut- ja sõnapuru! ,, Kuna Alliksaar oli pikalt ja raskelt haige, siis on tema loomingut mõjutanud ka surmamõtted. Ta leiab,et mälestused möödunud elust ei tohi tuhmuda surmahirmu ees ,,Aeg hingsügavusse heidab loodi,nüüd mälestuste tuulterägas käi.Kui oskad lugeda ta salakoodi,siis surmgi kohutavana ei näi." Surmateemat on ta käsitlenud ka luuletuses ,,Kahe ääretuse vahel ..."
On küll kaheldud, kui südamest katoliiklane ta oli, aga tema maalil "Katoliku usu allegooria", mis valmis 16701672, on kujutatud usku armulaua sakramenti. Pärastpoole koliski kunstnik oma ämma juurde elama. Abielust sündis 14 last, kellest 4 suri enne ristimist, kuid registreeriti Johan Vermeeri lastena. 1675. aasta detsembris haigestus Vermeer raskelt ja suri poolteist päeva hiljem. Tema lesk seostas tema surma rahaliste raskustega. Kunstituru kokkulangemine kahjustas tema sissetulekuid nii kunstniku kui kunstikaupmehena. Pärast tema surma kuulutati välja tema pankrot ja pankrotihalduriks oli mikroskoobi leiutaja Antoni van Leeuwenhoek. Üldiselt on Vermeeri elust vähe teada. Tundub, et ta oli täielikult kunstile pühendunud, elades kogu oma elu Delftis. Tema nime kohtab üksnes mõnes registris, mõnes ametlikus dokumendis ja teiste kunstnike kommentaarides. Tema kuulsus hajus pärast tema surma. Arnold Houbrakeni 17
Iga vaimset värdjat, suli, luru, Et sinu tee on meeletuse tee kiita heaks mu värsse ma ei nuru. ja sinu laul ei kuulu kellelegi. Sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu lõi ja kannatuse tegi. Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut ja sõnapuru! Su tunded mingi tuul ei puhu ära, on piiritu su riik ja rajatu su piin kui mägestik, kus ükski jalg ei astu. Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa Just siis, kui kõige heledamalt särad,
Suurt osa radikaalselt meelestatud naiste kunstist 1960te lõpul ja 1970ndatel iseloomustas esteetiline ja kunstitehniline eksperimentaalsus, kuigi vahel võidi kasutada ka traditsioonilisemaid kunstivorme või –tehnikaid. Samas on paljud probleemid naiskunstnike jaoks endiselt samad. Nagu 80ndatel tekkinud feministlik kunstirühmitus Guerrilla Girls oma sekkuv-kriitiliste aktsioonidega näitab, on kunstimaailma tipuosa ja eriti kunstituru loogika endistviisi juhitud meestekesksete hoiakute poolt. < Statistika seisuga 1989 Statistika seisuga 2004 > Igal ajastul on tunnustatud kunstnikud ja kunstiteosed. Nende kõrval tegutseb ka vähem tunnustatud kunstnikke, kelle looming võidakse „avastada” alles aastaid,
�Harulduste kabinettide� v�i kunstikambrite kujutamist koos maalikogu, mitmesuguste kunstiesemete ja muude kurioossete asjadega v�ib pidada omaette �anriks, mille rajajaks oli t�en�oliselt Frans Francken II. Taolised pildid ei olnud mitte ainult L�una-Madalmaade �itsenguaja tunnistajateks ertshertsog Alberti ja tema abikaasa Isabella valitsemise ajal, kes omasid olulist rolli kultuuri ja kunsti arendamisel, vaid need rikkalikud kompositsioonid n�itasid ka kunstituru edukust ja kollektsioneerimise sotsiaalset t�htsust 17. sajandi alguse Antwerpenis. �N�gemise ja Haistmise allegooria� on �ks ambitsioonikamaid kompositsioone, mida Boets on kopeerinud. Sellel pildil kujutatud kabinet muutub muljetavaldavaks teatriks, hiigelgaleriiks, kus Allegooriad on esitatud kahe naise kujul, kes istuvad laua taga �mbritsetuna atribuutidest, mis v�imaldavad neid samastada
annaabi.ee 
