ideid kirja panna ning seda just ladina keeles. Tema ,,Alged" ongi aluseks ladinakeelsele historiograafiale ja seega võib teda pidada rooma proosa rajajaks. teos on traktaat ,,Põlluharimisest",,,Poeg Marcusele" Gaius Julius Caesar (10044), lisaks sellele, et ta oli edukas riiklikus ja sõjalises tegevuses, oli ta ka mitmekülgselt andekas kirjanduslikus plaanis Caesari stiili juures torkab silma lihtsus ja tema jutustused on meelega kunstitud sellega ta taotleb apologeetilisi eesmärke. Kuid see ei tähenda, et ta alati tõtt oleks rääkinud, faktide koha pealt püüab Caesar küll otseselt valet vältida , kuid sageli kasutab ta nn ütlematajätmise meetodit. Ebaõnnestumistestki räägib ta vaid vihjamisi , nii et ainult tähelepanelik lugeja neid mõista võib. Caesari loomingust on säilinud kaks teost ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast". ,,Märkmed Gallia sõjast"
saab? Aga olgu.) "Retoorika", Aristoteles "De Oratore" ("Kõnemehest"), Cicero 73. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Kõnesid on kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned (rahvakoosolekul), ilukõned e epideiktilised kõned (kellegi ülistuseks või piduliku sündmuse puhul). Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi
jagas kõned kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned rahvakoosolekutel, ilukõne kellegi ülistamiseks või tähtpäeva puhuks. Kõned olid üles ehitatud nii: Sissejuhatus (kuulaja heatahtlikkuse saavutamine) Jutustus (olukorra kirjeldamine) Tõendid o Kunstilised tõendid (loogilised arutlused, eetos (inimeste iseloomu kirjeldamine); paatos (publiku tunnetele rõhumine) o Kunstitud ehk rohkem faktilised tõendid (seadused, tunnistajad, lepingud, vanne) Epiloog, kus sageli rõhuti tunnetele Kõne puhul tuli kasuks mitmed "kõnevoorused" nagu õigsus, selgus, kohasus ja kaunistused (hiljem ka lühidus ja võimsus). Tänu kõneteoorile tekkisid Kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 70. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Isokrates oli kõnemees, kes rajas 390. aastal eKr Ateenasse retoorikakooli
(rahvakoosolekul)(tulevik) * ilukõne (ehk epideiktiline kõne)(olevik): kellegi ülistamine või mingi sündmuse puhul * Kõne osad: 1. Sissejuhatus (kuulajate heatahtlikkuse saavutamine) 2. Jutustus (olukorra kirjeldamine) 3. Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) Kunstilised tõendid: * loogilised arutlused * eetos inimeste iseloomude kirjeldamine * paatos publiku tunnetele rõhumine Kunstitud tõendid: * seadused * tunnistajad * lepingud * piinamine * vanne Kõneteooriates välja toodud nn kõnevoorused: * õigsus * selgus * kohasus * kaunistused hiljem ka: * lühidus * võimsus Tänu kõneteooriale tekkisid kreekas ka stiiliõpetus ja kõnekujundite teooria. 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? * Sündis ja tegutses Ateenas * Sai sofistidelt (Prodikos ja Gorgias) õpetust, Sokratese tuttav
annaabi.ee 
