Üks tema kõige tuntumaid teoseid on ,, Jumalaema kirik Pariisis" Tuntumad teosed : "Hernani" "Cromwell" "Jumalaema kirik Pariisis" "Marion de Lorme" "Hüljatud" "Mees, kes naerab" Prosper Mérimée (1803-1870) Romantismist realismi poole suunduv kirjanik, üleminekuautor. Tema teemavalik keskendumine eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele sobis romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks. Kuulsamad teosed: "Clara Gazuli teater" "Carmen" George Sand (1804-1876) Tuntumaid prantuse naiskirjanikke. Sündis Pariisis. Ta kirjutas oma elu jooksul 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja. Tegeles ka poliitikaga. Tema teostes esineb palju müstikat ja salapära. Kuulsamad teosed: "Consuelo" "Krahvinna Rudolstadt" ,,Indiana" Koostaja Kätriin-Eliis Suurküla 10M
Prosper Mérimée Minu Nimi 10. B Pildid Elulugu Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Pärines Pariisi kunstnike perekonnast Mériméed võib vaadelda kui romantismist realismi poole suunduvat kirjanikku. Keskendus eri rahvaste minevikule, keeltele ja tavadele sobis romantikutega Põhjalikud teadmised ja andekus kunstivallas, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi Elulugu Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel Prantsuse akadeemia liige Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem vihjab,kui rõhutab midagi. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini, Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse keelde
7.Betti Alver-ta luule tegeleb inimese olemasolu tähtsate küsimustega,kannab kõrgeid ideaale,kuid rühutab ka maise igapäevaseelu väärtusi.Ta on eesti luule meisterlikud sõna-ja vormikasutajaid.Esialgu hakkas kirjutama lüroeepikat.Esimene poeem ilmus 1931-Lugu valgest varesest.1936 ilmus luulekogu Tolm ja tuli.Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele.Luuletuste puhul võib rääkida suletud vormist.Tuntuim kunstiteemalisi luuletusi on Maalija lõvipuuris.Alveri luule on ajakriitiline ennekõike sis,kui ta seab küsitavaks käibetõdesid ja ühiskondlikke norme.Talle omasel viisil ,sageli iroonia ja paradokside kaudu,viitab luuletaja 1930.aastate eesti ühiskonna provintsikule piiratusele.Ta sõjaaegsed luuletused on sõnastatud rahvaluule lähedase kujundlikkusega.Hiljem hakkab ta väga sageli kasutama oma lapsepõlvekodu. 8
See iseloomustab Alveri kõige arbujalikumat järku, kuhu kuulub veel suur osa tema 1930.aastate teisel poolel ajakirjanduses ilmunud luuletusi. Alveri varasem luule on sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja kirjanduse kujunditele ja nimedele. Luuletuse lõpp on alati tugev ja läbimõeldud. Selle lõpetab puänt, mis tähendab eelneva luule ümbermõtestamist. Üks tema kunstiteemalisi luuletusi Maalija lõvipuuris, seal on seda näha. Kohe algul antakse teada, et puurist välja julge kunstnik ei pääse. Lõpus selgub, et teda ei ohusta seal elutsev kiskja. Seda, kui oluline oli Alveri jaoks luuletuse lõpp, tõendab luuletaja meenutus Alguses oli lõpp, mis valgustab ballaadi Kaks saarlast(1939) tekkelugu. Teda paeluvad ohtlikud olukorras ning ta usub oma osavust ja õnne nendega toimetulekul. Alveri maailmapilt väljendub ilmekalt näiteks luuletuses Maailma saatust alati
õpetlane ja klassikaline filoloog. Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Samuti oli ta Tartu Ülikooli kõnekunsti, elokventsi ja klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor ja raamatukoguhoidja. Ta osales ülikooli põhikirja e. statuudi koostamisel ning ülikooli juhtimises. Morgenstern valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Oli suur kunstihuviline kirjutas kunstiteemalisi kirjutisi, joonistas, visandas maastikuetüüde, portreid ja kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Ta on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Morgensterni suureks teeneks TÜ taasavamisperioodil oli oma sõbra ja ehituskomitee liikme prof. Krause mõjutamine, et ülikooli hooned ehitataks Toomemäele. Samuti oli tema ideeks võtta Toomemäe haljastusprojekti aluseks Zürichi Pärnade promenaad. Ühe osa
annaabi.ee 
