· Tarapita- eestlaste jumal 2.Nimeta kiviaja arheoloogilised kultuurid ja mida uut ja edumeelset tõid need kaasa Narva kultuur- valmistatud esemete kuju oli ühetaoline. Kunda kultuur- Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, asulad paiknesid jõgede või järvede läheduses. Enamus tööriistad olid luust ja sarvedest valmistatud. Kammkeraamika kultuur- valmistatud esemed olid lihvitud ning korrapärase kujuga , vastupidavamad. Oli näha suhteliselt kõrget kunstitaset. Nöörkeraamika kultuur- Kivikirved olid hoolikamalt lihvitud , savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Nad olid korrapärasema kuju ja väljanägemisega. 3.Võrdle Kunda ja nöörkeraamika kultuuri Kunda kultuuri ajal valmistatud tööriistad olid enamjaolt algelised, valmistatud kivist, luust ja sarvest ning vahepeal ka puust . Esemed olid lihvimata ja ei omanud korrapärast kuju . Nöörkeraamika ajal tehtud tööriistad olid lihvitumad ja
K.A.Hermann-Lõpetanud Leipzigi ülikooli keeleteaduse, töötas TÜ õppejõuna. Andis välja laulu ja mängu lehte. Tutvustas muusikalisi teadmisi eesti rahvale. Kogus rahvaviise ja oli helilooja ,,Kungla rahvas". Kutselised heliloojad- J.Kappel- esimene kutseline helikunstnik. Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Jäi Peterburi elama ja puutus Eestiga kokku vaid laulupidudel. Seetõttu eesti muusikat eriti ei mõjutanud. M.Härma-Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Tõstis eesti muusika kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Oli helilooja ja koorijuht. Asutas segakoori."Pühendan kõik kallile""Meeste laul". K.Türnpu- Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Lõi Lauljate Liidu. Rahvaviisid vastu ei tundnud ta erilist huvi. Kogu ta looming kuulub eesti kooridele. ,,Lahkumise laul""Valvur". Rahvalooming-Vanem rahvalaul 1.Varane vokaalmuusika-tekkis kauges minevikus. 2.Regivärsiline laul- tekkis 2k aastat tagasi
Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat. Härma on põhiliselt koorikomponist - umbes 150 koorilaulu autor. Tema laulud on viisirikkad, lihtsad ja südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja
kaldusid vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni. Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressionistliku luule jõulist, ohjeldamatut väljenduslaadi sobib iseloomustama ka Johannes Barbaruse luuletuse pealkiri ,,Anarhiline poees". Ajaluule on eesti ekspressionismi kõige silmatorkavam ilming, esileküündivam kui ekspressionistlik proosa või draama. Ometi ei saa ajalaulude kunstitaset pidada eritikõrgeks. Need on üsna ühetoonilised ja meenutavad saksa eeskujusid. Lihtne on välja noppida tüüpilisi võtteid ja kujundeid, kuid hoopis raskem eristada autorite isikupära või leida äravahetamatuid, meeldejäävaid üksikluuletusi. Ajaluule oli enamikule autoritest pigem teatud väljendusvahendite katsetamise kui saavutuste järk. Ajalaulikute seas on siiski üks, kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus
Giuseppe Verdi ,,Aida" (koostöös Malmö Ooperiga), mõjus värskelt. Etendused ei toimunud kesklinna ooperitemplis, vaid linnaäärses "Onistari" tennisekeskuses, võiks öelda "Õismäe Ooperis". Etenduste ühiskondlik kõlapind oli võimas, tennishalli suunas voorivad inimmassid on senini silme ees. Näib, et "Estonia" tabas kahe naelapea pihta: tõi esile uue perspektiivi ooperi ja Tallinna publiku suhetes ning näitas esimese esietendusega arvestatavat kunstitaset. Suurejooneline ja ka suurejooneliselt lavastatud ,,Aida" sobis tennishalli hästi, ehkki laiaks venitatud ristkülikukujuline lava tekitas reziile ja osatäitjatele omaette raskusi: kui üks tegelane pidi teatud repliigiks jõudma teise tegelase juurde, alustas ta oma teekonda juba varakult, et õigeks ajaks kohale jõuda. Samuti püüdis lavastaja Marianne Mörck (Malmö) täita lava võimalikult paljude tegelastega ka kammerlikumates stseenides (Amnerise
annaabi.ee 
