1. Claude Moneti maal ,,Impressioon - tõusev päike'', mida eksponeeriti impressionistide esimesel näitusel, andis kunstisuunale nime. Algul kasutati seda pilkavas tähenduses. Tähendab ,,Mulje''. 2. Edouard Manet 3. Sest nende töid ei võetud salongidesse ametlikele kunstinäitustele. 4. Maastik mõjus võõralt, tundus lohakalt maalitud 5. Ei pööratud enam tähelepanu motiivi täpsele väljajoonistamisele, töötati looduses ja kiiresti, haarati juhuslikke lõike ümbritsevast nii, et pildi serv võis poolitada mõne tegelase või eseme. 6
kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud
COURBET kujutas samuti realistlikult talupoegade elu. Oli I kunstnik, kes korraldas protestinäituse, sest tema töid ei võetud Kunstiakadeemia ametlikule aastanäitusele Pariisis piisavalt, hiljem sai see uute kunstivoolude käitumistavaks. Eesti I kaasaegne professionaalne kunstnik töötas Peterburis. J. KÖLER maalis seal nii akadeemilisi portreesid kui realismist mõjutatud maale, N: ,,Ema portree". Impressionism Impressionism on 19 saj II pooles tekkinud akadeemilise kunstisuunale vastanduv liikumine, mille liikmed said eeskuju DELACROIX puhastest värvidest, realistide looduses maalimisest ja fotograafia ootamatutest kaadritest, kompositsioonidest. 1874. aastal tegid nad ametlikule ülevaate näitusele vastanduva näituse, millel oli üleval CLAUDE MONET maal ,,Impressioon. Tõusev Päike". Üks kunstikriitikutest nimetas neid selle maali järgi irooniliselt impressionistideks. Neile meeldis see nimi ja võtsid selle üle. (Impressioon - pr k mulje). Neid
Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines
Belgias ebamäärast, tabamatut, vaid Hogo Simberg aimatavat; need kubisevad ,,Haavatud ingel" igasugustest mitmemõttelistest Edward munch ,,Elu vihjetest, võrdkujudest ja Tants" sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Juugendstiil 19.sajandi lõpp Juugendstiil püüdles välise Edvard Burne-Jones Inglismaa dekoratiivsuse poole. Kaunistuste ,,Kuldne Trepp" loomisel lähtuti taimedest; tihti on Aubrey Beardsley taimemotiivid aga niivõrd ,,Paabulinnu kleit"
· 1915 tutvus ta Mondrianiga ja temast kujunes geomeetriline abstraktsionist. · Van Doesburd nimetas oma maalisüsteemi elementarismiks. · Van Doesburg oli aktiivne geomeetrilise stiili propageerija, ta käis korduvalt loenguid pidamas Saksamaal Bauhausis. · 1926 kirjutas manifesti "De Stijl" · 1930 siirdus Pariisi, kus asutas ajakirja "Art Concrete" ja pani aluse samanimelisele kunstisuunale. Gerrit Rietveld oli mööblidisainer ja arhitekt.Juba üliõpilasena rajas ta oma mööblifirma.1917 disainis tooli, mille värve muutis peale tutvumist "De Stijliga"; see oli 1918 punane-sinine tool. 1919 ühines "De Stijliga", samal aastal sai ka arhitekti diplomi. Seadmata endale kõrgemaid eesmärke, piirdus ta üksnes oma stiiliga.Ta viis neoplastitsistliku maali põhimõtted üle vormiplastikasse.1924 disainis ta Schröderi maja, mis oli üks esimesi uut ideoloogiat kandev ehitus
annaabi.ee 
