Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas.
Evald Okas 28.nov.1915 ELULUGU (1) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. 2 ELULUGU (2) Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 ELULUGU (3) Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid
Sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas on tänaseni tegev Eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Mõned Evald Okase tuntuimad teosed on "Naine ja Hobune II", "Puhkav akt" ja akt "Pilved".
Kunsti õppinud kõrgem kunstikool Tallinnas Tuntud teoseid Giovannina (1957), Akt linna taustal (1957) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas.
Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid. Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid, keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses.
Seda huvi oli aga raske rahuldada, kuna värvide ning lõuendite jaoks puudus raha. August Janseni esimesed loomingud on tehtud looduslike värvidega majaseintele. Kui August Jansen sai 13 aastaseks kolis Jansenitepere, olude sunnil Narva. Kogu pere hakkas tööle vabrikus mis oli lisaks koolile August Jansenile väga kurnavaks kogemuseks. Seitsmeteistkümne aastaselt jätab noor Jansen Narva seljataha ning siirdub Peterburi poole. Peamiseks eesmärgiks on tal arendada oma kunstioskusi õpingute kaudu. Ilma töö ja rahata satub ta eestlasest maalermeistri juurde. August Jansen pääseb Kunstide Edendamise Seltsi Kooli. August Jansen on ka väga tihedalt kontaktis teiste eesti kunstnikega nagu N.Triik ja J. Koort, kellega ta elab isegi mõnda aega koos. 1904. aastal lõpetab Jansen kooli hõbemedaliga. Jansenis oli revolutsiooniline meelsus teatavasti hakanud juurduma juba tema töötamisel Narva vabrikuis. Aastate jooksul muutus ta tolleaegsel Venemaal valitsevais
1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Evald Okas on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Ta on omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Okas alustas oma kunstnikukarjääri, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda 1942 Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris. 3 Pärast vangistuse lõppu läks Okas edasi õppima Moskva Akadeemiasse. 1950. aastate lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires,
annaabi.ee 
