milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatusse. Samuti juhatas 1912-14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914-34 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. Aastatel 1934-40 töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna juhatajana ja aastatel 1936-40 oli ta ka haridusministri abi.Teise maailmasõja ajal põgenes V. Päts Austriasse, sealt Rootsi ning 1951 Kanadasse. Peeter Päts-sündis 1880 ja suri1942
1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp'' 2.art deco väiksed naisaktid (modelliks oma naine) ''Naine kalaga'' · E. Viiralt ·üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas esimene silmapaistev graafik ·valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid ·tunnustus katkes II Msga ·hinnatud 1930ndate looming · ''Põrgu'', ''Kabaree'', Naised silindritega'', ''Absindijoojad'', ''Viljandi maastik tammega'' · 1920. alguses mitu erinevat kunstiorganisatsiooni: · ''Pallas'' · ''Eesti kujutavate kunstnike keskühing'' Tallinnas'' · ''Eesti Kunstnikkude Ryhm'' · geomeetriline kunst, kubismist lähtuv konstruktivism, L. Lapin, R. Meel, T. Vint · E. Ole · maalikunstnik, sai pakkumisi välisnäitusteks, raske kunstnikuna realiseerida · 'Laud'' mõõdukas geomeetriline kunst · hiljem art deco, siis realism · ''Y. Simmi portree'', ''Fr
ühendas need liikuvates poosidas figuuridega, joonistas arvukalt figuurigruppe. Maal ise "Vandetõotus Jeu de Paume´is" jäi lõpetamata. Davidi tegevus revolutsioonipäevadel oli mitmekesine. Koos sõprade ja mõttekaaslastega astus ta kunstnike vaba ühenduse, mis erinevate nimetuste all eksisteeris aastal 1790-1794. Aastast 1790 kuulus David jakobiinide klubisse ning oli 1793. aastast selle president. 1792. aastast oli ta ka Rahvuskonvendi liige. Seal võitles ta revolutsioonieelse kunstiorganisatsiooni vastu niikaua, kuni 8. augustil 6 1793. aastal võeti vastu otsus teiste kuninglike akadeemiate seas laiali saata ka Maali ja Skulptuuri Akadeemia. (Laiali saatmata jäeti vaid Teaduste Akadeemia.) David tegi ka ettepaneku püstitada rahva võitu meenutav 15 m kõrgune rahvast sümboliseeriv monument. 1794. aastal, pärast jakobiinide revolutsioonilis-
21 Revolutsioonipäevadel tegutses David väga mitmekesiselt. Ta asutas koos sõprade ja mõttekaaslastega kunstnike vaba ühenduse (Commune générale des Arts), mis tegutses aastatel 1790-1794. Aastast 1790 kuulus David jakobiinide klubisse ning oli 1793. aastast 18 Rosenberg 2000: 15 19 Kartna 1991: 146 20 Kartna 1991: 147 21 Kartna 1991: 148 7 selle president. 1792. aastal ühines ka Rahvuskonvendiga, kus võitles revolutsioonieelse kunstiorganisatsiooni vastu. Tema võitlus kestis kuni 8. augustil 1793, mil võeti vastu otsus teiste kuninglike akadeemiate seas laiali saata ka Maali ja Skulptuuri Akadeemia. (Sellisest saatusest jäi puutumata vaid Teaduste Akadeemia). 22 23 Charlotte Corday poolt Marat’ tapmine 13. juulil 1793 ajendas Davidit looma maali „Tapetud Marat“, mis on vapustav oma lihtsuses ja kiretuses ja sellel oli tõeliselt monumentaalne kompositsioon. 16. oktoobril 1793 joonistas J. L
annaabi.ee 
