inimese poolt valmistatud, kujundatud ja muudetud keskkondades (Christo). Sellist suhtumist võib aga pidada kunstnike eksiarvamuseks Suzan Boettgeri uurimusest ,,Earthworks: Art and the Landscape in the Sixties" tuleb välja, et termin earthworks kehtib rangelt võttes varase, 60-te lõpu ja 70-te alguse maastikukunsti kohta. Termin land art võeti kasutusele hiljem ning see on olemuselt laiem kategooria. Earthworks-i teosed ei tohtinud Boettgeri sõnul olla kallilt hinnatud kunstiobjektid, kuigi tegemist oli siiski esteetiliselt väärtuslike teostega, mille valmimist toetasid patroonid. Maastikukunsti ideelised allikad Et mõista mingi kunstivoolu olemust, on tarvis tunda tema juuri ja mõjutajaid nii kunstivoole, kunstnikke, ühiskonnas toimuvaid protsesse jne. Suhteliselt noore maastikukunsti kohta on ilmunud vaid mõned üksikud raamatud ning kättesaamatud on põhjalikumad uurimused. Mõningase ülevaate voolust saab, kui koondada
Neutraalne Sveits ja Zürichis avatud klubi nimega Cabaret Voltaire sai koduks paljudele põgenenud kunstnikele ja kultuuriinimestele. Selle algatas Hugo Ball, kes oli tuntud mitmel alal poeet, draamakirjanik, vasakpoolne poliitik. Klubis toimusid tantsuõhtud, joodi, lauldi ning segati madalat ja kõrget kultuuri omavahel. Kui klubisse ilmus Richard Huelsenbeck, sai klubi juurde agressiivsema noodi, tema tõttu sai alguse Cabaret´i tegevus: irduda maailmast. Klubi liikmete kunstiobjektid ja teod oponeerisid Lääne tsivilisatsioonile, sest Huelsenbeck oli õhutanud inimesi üles sellega, et Saksamaa on selle sõja alustanud. Kogu kunst, ekspressionism ja avangardism, mõisteti hukka, sest see oli olnud kui osa sõjamasinast. Sellest ajast alates tehti klubis muusikat mittemuusikariistadega bruitistlikku muusikat. Kirjanduses olid nonsenss-luule, mis koosnes suvalistest mõtetest, olid tähenduseta silbid ja nn
·periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või ·tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: ·piiramatu kasutuseaga põhivarad; ·piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud ning neid ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektid, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaadid ja raamatud, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele kuuluvad piiratud kasutuseaga põhivarade hulka nii nagu ka masinad, seadmed, ehitised, rajatised, jne. Piiratud kasutusaeaga põhivarasid amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni, vara eemaldamiseni kasutusest või vara
Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: piiramatu kasutuseaga põhivarad; piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud ning neid ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjektid, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaadid ja raamatud, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele kuuluvad piiratud kasutuseaga põhivarade hulka nii nagu ka masinad, seadmed, ehitised, rajatised, jne. Piiratud kasutusaeaga põhivarasid amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni, vara eemaldamiseni kasutusest või vara
annaabi.ee 
