Aleksander Tassa Aleksander Tassa sündis 1822. Tartus. Ta oli eesti kirjanik ja kunstnik. Osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallase" asutamisel. Oli seotud Eesti Rahvamuuseumiga Tartus ja kunstimuuseumiga Tallinnas etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Aleksander Tassa suri 1995. Tallinnas. Haridustee 1897. aastal Tartu Käsitööliste Seltsi joonistuskursused. 1904. aastal A. Stieglitzi Kunsttööstuskool. 1905 jätkas õpinguid pagulasena Helsingis. 19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel
Mälestuse jäädvustamine Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abiga album "Eduard Viiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Viiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. 1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Viiralti 100. sünniaastapäeva puhul Viiralti auhinna graafikule, kes osaleb Viiralti sünniaastapäeval avataval näitusel ning järgib oma loomingus zürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone. 2004. aastast annavad Kultuurkapital ja kultuuriministeerium igal aastal Kunstiakadeemia aastapäeval välja Eduard Viiralti nimelist stipendiumi. Kunstitudengile või noorele kunstnikule välismaal enesetäiendamiseks antava stipendiumi
Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Mäle s tus te jäädvus tamine Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (19731977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983). 1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Wiiralti 100. sünniaastapäeva puhul Wiiralti auhinna graafikule, kes osaleb Wiiralti sünniaastapäeval avataval näitusel ning järgib oma loomingus zürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone. 2004. aastast annavad Kultuurkapital ja kultuuriministeerium igal aastal Kunstiakadeemia aastapäeval välja Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi. Kunstitudengile või noorele kunstnikule välismaal enesetäiendamiseks antava stipendiumi suuruseks määrati 15 000 krooni. 2010
on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. 2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard Wiiralti kunagises elukohas mälestustahvel, millele on kirjutatud tekst nii eesti, prantsuse kui ka araabia keeles. 1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad Harry Männil ja Henry Radevall koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Kunstimuuseumiga Wiiralti 100. sünniaastapäeva puhul Wiiralti auhinna graafikule, kes osaleb Wiiralti sünniaastapäeval avataval näitusel ning järgib oma loomingus zürii hinnangul kõige paremini eesti graafika traditsioone. 2004. aastast annavad Kultuurkapital ja kultuuriministeerium igal aastal Kunstiakadeemia aastapäeval välja Eduard Wiiralti nimelist stipendiumi. Kunstitudengile või noorele kunstnikule välismaal enesetäiendamiseks antava stipendiumi suuruseks määrati 15 000 krooni.
Tuglasega. A. Tassa enda 1919. aastal ilmunud fantastiliste novellide kogumik ilmus A. Vabbe kaanekujundusega. I maailmasõja puhkemisel mobiliseeriti kunstnik ja saadeti Kaukaasiasse, kust sattus Türgi rindele. 1918. aastal oli ta taas kodumaal, kus osales kunstiühingu ja kunstikooli "Pallas" asutamisel. 1918–22 oli A. Tassa ühingu juhataja ja 1925–26 kooli õppejõud. Hiljem oli A. Tassa seotud kunstimuuseumiga Tallinnas ja Eesti Rahvamuuseumiga Tartus, etendades olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Uuris eesti raamatuillustratsiooni, eriti puulõikeillustratsiooni ajalugu. Aleksander Tassa suri 1955. aastal Tallinnas. 1. 1919. aasta esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Vabadussõja ajal, 1919. a juulis korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnustas riik kunsti suurt tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. Näitus aindis ülevaate
annaabi.ee 
