1).kelle järgi ja millal on alguse saanud Rooma kirjanduse kultuur ? vastus:Rooma kirjandus ja kultuur on nime saanud legendi järgi Romuluse nimelise mehe järgi aastal 753 a .eKr 2)Miks peetakse Rooma kirjandust Vana Kreeka ja LääneEuroopa vaheriigiks ? vastus : sellepärast et roomlaste algne kirjandus kasvas selle alusel , mille Kreeka oli juba rajanud aga ka sellepärast et ladina keel oli väga levinud ja Rooma kirjandus vastas keskaja kunstimaitsele ja huvilaadile paremini 3).Kuldsel ajal loodi kuldne ladina keel ehk.. vastus:Kuldsel ajajärgul loodi kuldne ladina keel ehk klassikaline kirjanduskeel 4).Nimeta kaks kuldse ajajärgu tuntumat kõnemeest ja põhjenda Rooma kõnekunsti arengu eeldusi ja vajadust. vastus: Julius Caesar ja Tullius Cicero 5).Kes oli Rooma kirjanduse kõige tuntum tegelane , nimeta tema peateose nimi , mis kujunes roomlaste rahvuseeposeks vastus:Bablius Vergilius , kelle peateos oli "Aeneis" 6)
keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada.
olid vanakreeka tragöödiad, muusikakeskused võisid keskaegsed liturgilised draamad endale küll lubada avalikke ja müsteeriumid, renessansiaegsed ooperiteatreid, ent needki õukonnaetendused ja tegutsesid peamiselt madrigalikomöödiad. kõrgaadli rahalisel toel ning Esimesed ooperid olid Jacopo vastasd selle kunstimaitsele. Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus Seepärast peegelduvad 18. ja Eurydike`(1600). Esimeseks Sajandi keskel ooperis suureks ooperiheliloojaks toimunud stiilimurrangus ka peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper vagustussajandi sotsiaalsed `Orpheus` oli esimene terviklik suundumused. Sajandi algul teos selles žanris. Seal kasutas valitses Euroopas itaalia
1. UUED SUUNAD OOPERIS 18. SAJANDIL Ajalooliselt määratletakse kunstis ja muusikas 18. sajandit klassitsismi ajastuks. Ooper on alati olnud kalleim ja erilisem muusika- ja teatrižanr ning sellepärast oli ooper kuni 18. sajandi alguseni seotud õukonnaetendustega, mida esitati erinevatel õukonnapidustustel ning mida rahastasid aadlikud. See oli ka põhjuseks miks ooperid vastasid kõrgaadli kunstimaitsele. Kui sajandi alguses valitses Euroopas tõsine Itaalia ooper – opera seria, siis 1730. aastaks arenes välja Inglise ballaadooper - kerges rahvalikus stiilis ja esindas kodanliku publikut. Sarnased etendused said populaarseks terves Euroopas terve 18. sajandi jooksul. Tuntuim ballaadooper, mis vastandus tõsisele itaalia ooperile oli 1728. aastal Londonis lavastatud ,,Kerjuseooper“, mille muusika koostas rahvalikest tänavalauludest ja teistest
Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrizanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper (opera seria). 1720. ja 1730. aastatel oli selle zanri väljapaistvaim esindaja kahtlemata Londonis tegutsenud Georg Friedrich Händel. Seega polnud ka Händeli juhitud ooperiteatri pankrott 1728. aastal mitte
ooperižanris, andsid ka valgustusajal muusikamaitse muutused end teravamalt tunda just ooperis. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seepärast oli see kuni 18. sajandi alguseni valdavalt seotud õukonnapidustustega. Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid, ent needki tegutsesid peamiselt kõrgaadli rahalisel toel ning vastasid selle kunstimaitsele. Seepärast peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Sajandi algul valitses Euroopas ( v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper (opera seria). 1720. ja 1730. aastatel oli selle žanri väljapaistvaim esindaja kahtlemata Londonis tegutsenud Georg Friedrich Händel. Seega polnud ka Händeli juhitud ooperiteatri pankrott 1728. aastal mitte pelgalt tema
aastatel Riigi Ringhäälingu ja ,,Estonia" ühendatud sümfooniaorkester. Eesti teatrite tegevus hoogustus 1920. aastate teisel poolel, mil Tallinnas, Tartus ja Pärnus alustasid tegevust töölisteatrid. Nende repertuaarivalik oli demokraatlikum, mängulaad realistlikum. Eesti tolle aja suurimad näitlejad L. Reiman, E. Villmer, P. Pinna, R. Bauman, A. Lauter, L. Hansen, jt. säilitasid demokraatliku hoiaku ega andnud järele kodanluse kunstimaitsele. 5.3. Trükisõna 13 Käsitleval perioodil kasvas tervikuna eestikeelne trükisõna. Ajavahemikus 1920-1940 ilmus aastas keskmiselt 1200 nimetust trükiseid, millest kolmandiku moodustasid ajutise tähtsusega pabertrükised. Poliitiliste parteide omavaheline võitlus ja kolklus tingisid ajalehtede suure arvu. 1930. aastate algul ilmus Eestis 101 ajalehte ja 194 ajakirja. Pärast 1934. aasta K. Pätsi riigipööret suleti aga ajalehtedest pooled. 5
renessansiajastul kui ka 17.-18. Saj põhines antiiksuse suunav osa Euroopa kirjanduses rooma, hoopis vähem aga kreeka sõnakunsti mõjustustel. Kreeka kirjandust õpiti tundma peamiselt rooma kirjanduse vahendusel. 18. saj. hakati kreeka kirjandust hindama, seoses sellega hakati 19. saj. pidama rooma kirjandust puhtmatkivaks, kuna ladina keel on Euroopas levinum kui kreeka keel, aga seda ei saa pidama õigeks- rooma kirjandust eelistati, kuna see vastas enam tolle aja kunstimaitsele ja huvilaadile. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreekas kujunesid kirjanduskeelteks järgmised murded: aioolia murre, dooria murre, joonia murre, atika murre. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muude mälestiste põhjal. Murded muutusid tardunud kirjakeelteks, kõnekeeles ei kasutatud. Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr).
annaabi.ee 
