. Spaatlitehnika võimaldab väga hästi kujutada tormist merd ja atmosfäärinähtusi. Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. Johann Heinrich Füssli ''Luupainaja'' 4 Romantism Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774- 1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. F. Goya F.Goya-"Casa de Locos" F. Goya- ,,The Colossus" F. Goya- Ja see ei muutu. Sarjast "Sõjakoledused". u.1810-1811. Maalikunst Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. C.D Friedrich- ,,Die verunglückte Hoffnung" 1823-1824 Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774-1840) Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive . Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. C.D. Friedrich C.D. Friedrich-"Lumi" C.D. Friedrich-"Vaade Kunstniku Ateljeest" C
sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. 6.3. Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe
põgenemine reaalsuse eest. Romantismi pooldajad rõhutasid intuitsiooni, kujutlusvõimet, tundeid, spotaansust ja individuaalsust. Tugevad emotsioonid kui uue esteetilise kogemuse alus: ärevus ja hirm, aukartus looduse ülevuse ees. 1. Elulugu Saksamaal oli samuti poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Friedrich oli võimsaim saksa maalikunstnik, üks romantismi esindajaid. Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis ja suri 7. mail 1840. aastal Dresenis. Friedrichi maalidel on keskseks teemaks looduse majesteetlik jõud. Tema inspiratsiooni allikaks oli tema kodumaa Saksamaa loodus, kuid tema elulugu võib anda seletuse pahaendelisele pingele ilu ja õuduse vahel tema töödes
Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism. Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Francisco Goya Ülestõusnute mahalaskmine. 1814 MAALIKUNST SAKSAMAAL Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge. Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne.
- ,,Piibumees" puu 1920 Noor- Eesti eesmärk tuua Eesti kunsti moodsamat euroopalikku stiili (impressionismi (Monet), postimpressionismi (sarnane jugendile, suurem tähelepanu koloriidil, van Gough, Gauguin), fovism (Matisse, kummalised värvid). 11. Eesti kunstielu 1918- 1940 Eesti kunsti kuldaeg. Eesti kunst 5-8 aastaks euroopaliku taseme. Tekib arvukas kunstnikkond, välismaal elanud kunstnikud pöörduvad tagasi. (Koort, Vabbe). 2 kunstikeskust Tartu - Kunstiühing Pallas - Kunstikõrgkool Pallas (1924 kõrgkooliks) K. Mägi, A. Starkopf, Tartus rohkem silmapaistvaid klassikuid, kui Tallinnas. Tallinn - Mitu kunstiühingut, suurim Eesti kujutavate kunstide keskühing, loodi 1922 (EKKKÜ), juht August Jansen (vähemtuntud maalikunstnik). - Tallinnas Eesti Kunstnnikute Ryhm, 1 olulisemaid kunstiuuendajaid, toob kubismi.
annaabi.ee 
