idealoogiline surve ja reaktsioon sellele. Kunstnikud ei elanud oma loomingus mitte ümbritsevas argiajas, vaid virtuaalses Lääne kunsti ajas luues seega isikliku aja fenomeni 4. Kellele ja mille vastu mässas Eesti abstraktne kunst ja popkunst ning missugune oli oponeeritav institutsionaalsus? 5. Milliseid erinevusi ja sarnasusi leidub abstraktse kunsti ja popkunsti toimimise põhjustes ja tagajärgedes? 6. Milliseid põhimõttelisi muutusi nii kunstikeeles kui ka hoiakutes tõi endaga kaasa pop-kukst? 7. Kuidas põimusid hilissotsialistlikus keskkonnas nn nõukogude popkunst ja IIMM järgne sürrealism? 8. Kuidas erines toona siin loodud kunst Lääne sõjajärgsest modernismist? Popkunst kui populaarkultuurilise maailma osa, kuulub kokku uue, kuuekümnendate aastate lõpus õppima asunud noorte põlvkonnaga. Abstraktsed tööd seoti tihedalt tolleaegsete kollazidega
Materiaalsed väärtused Filosoofia Kõlblus Haridus Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on tegelikkuse peegeldamine või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes kujundites ehk kunstikeeles. Kunstiliigid on kunsti eksisteerimise ajalooliselt kujunenud püsivad vormid ( nt kujutav kunst, muusika, kirjandus, teatrikunst, filmikunst, koreograafia). Kunstikeel on tehniliste võtete ning kujutus- ja väljendusvahendite kogum, mille abil kunstnik kehastab oma loomingulise kavatsuse kunstiteoses. Igal kunstiliigil on oma spetsiifiline keel nt. Muusikas – meloodia, rütm, tempo,instrumentatsioon, ...
Elatist hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni kahjulik." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 8) "Kunst on üks kommunikatsioonivahendeid." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 19) "Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool seda keelt, nagu ka väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli." (samas, lk 91) Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem. [...] "Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda elementaarse
” (Juri Lotman: määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) – Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 19) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. “Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, Fiktsionaalne – väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool seda keelt, nagu ka väljaspool teisi draamad...) sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli.” (samas, lk 91) Mittefiktsionaalne – teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka
Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus). 2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus. 3.Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel modelleerib maailma (eelduseks see, et keeles väljendub see, kuidas maailma näeme). Loomulik keel kutsub esile teisi keeli ning aitab neid interpreteerida. Kunsti keel aga modelleerib reaalsuse erinevaid aspekte, kasutades erinevaid süsteeme - semiootikat. Näiteks
kunstikeskustes. Stiiliks kujunedes säilis juugendis mitmekesisus, mis tulenes ennekõike kordumatu ja individuaalse loomingu põhimõttest, millest nii arhitektid kui ka tootekujundajad keeldusid loobumast. Uus stiil tuli leiutada (nagu tehnikagi puhul), mitte tuletada mõnest ajaloolisest eelkäijast. Sellisena on juugend ennekõike kunstnike katse kohaneda masinaajastuga - ületada stiililine kaos keskkonnas, saavutada uus vaimne ja aineline stiiliühtsus, väljendada uut tehnikat uues kunstikeeles. Ühtsusetaotlus on sõnastatud mõistena Gesamtkunstwerk, mis võeti käibele kõigis keskkonda kujundavates kunstides. Stiiliühtsus keskkonna kõigil tasanditel ja kõikide detailide vahel oli sel perioodil nt Frank Lloyd Wrighti programmiks. Hoone pidi sulama ümbrusesse, interjöör olema ühtne maja välisilmega, perekonna koosseisu ja mentaliteediga. Kuigi juugendi arhitektid ja kunstnikud lõid oma tippsaavutused traditsioonilise kunsti põhimõttel
annaabi.ee 
