1. Mida nimetatakse installatsiooniks? Installatsioon- tehnikas mingi seadme ülesseadmine ja seadistamine; paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 2. Mida nimetatakse assamblaaziks? Assamblaaz- kolmemõõtmeline kollaaz.Mitmesugustest esemetest ja materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos. 3. Mis on performance, eesti keelne vaste? Millest välja kasvas? Performance(ingl.k. etendus)- happening'ist 1970.aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus. 4. Missugune võiks olla minimalistlik kunstiteos? (Maalikunst seostus minimalismiga, s.o. Kunstiga, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua
Tõeline läbimurre toimus 1964. aastal Veneetsias. Popkunst kasutab kultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalset materjali ilma sotsiaalse hoiakuta. Kasutatakse banaalseid kujundeid, maalides kasutatakse seeriatena. Koloriit on ergas, teosed suuremõõtmelised, tehnikad mitmekesised. Iseloomulikud ouhtad ja selged värvipinnad. Puudus side looduses nähtavaga. Teosed 3D ja kadus piir skulptuuri ja maali vahel. 7. Installatsioonid - paigaldatud seadmestik; kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 8. Performance - happening'ist 1970. aastate paiku välja kasvanud kunstisündmus. Tavaliselt ühe kunstniku etendus, milles publik ei osale. Sõnumit ei kanna tekst vaid tegevus. Erinevalt happeningist on etenduskunst plaanipärasem. 9. Protsessikunst - teosed, milles eksponeerimise vältel toimuvad olulised muutused (sulamine, auramine, lahustumine jms.) 10. Kehakunst ehk body-art - inimkeha kasutamine väljendusvahendina. Keha võib jätte
24. Happening improviseeritud etendus v. mingi kavandi kohane provotseeriv näitemäng, mis hõlmab ühteaegu kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Eesmärk on sokeerida, pakkuda elamust, üllatust, tekitada protesti. Tekkis 1950 a.il/ Improviseeritud kindla kavata etendus, mis püüab kaasata pealtvaatajaid. 25. Installatsioon sisseseadmine, seadmete paigaldamine, ametisse seadmine/ tehnikas mingi seadme ülesseadmine ja seadistamine, kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt. 26. Kalligraafia ilukiri, oskus kirjutada ühtlaste ning kaunikujuliste tähtedega. 27. Bodyart performance äärmuslik vorm ehk kehakaunistuskunst, kunstnik kasutab kunstimenetluse ja materjalina inimkeha. 28. Fotomontaaz kunstiline tarvik eri ülesvõtteist ja nende osadest, millele võib olla liidetud ka jooniseid./ erinevate fotode lõikudest uue pildi kokkuliitmine. 29. Etüüd kujutavas kunstis, kavatsetava teose või selle osa esialgne visand
Stiil Lugeja puutub stiiliprobleemidega kokku kaheti. Ühelt poolt peab ta ära tundma, millise stiililaadiga on tegemist: ilukirjandusliku, publitsistliku või teadusstiiliga. Teiselt poolt, et olla oma hinnangutes pädev, on tal vaja eristada head stiili halvast stiilist. Ilukirjandusstiil Eesmärk: Väljendatakse inimestega seotud juhtumusi, nende mõtteid ja tundmusi, et lugejaid kunstikavatsuslikult mõjutada. Sõnavara: Kasutatakse kõiki sõnakihte: kirjakeele, kõnekeele, murrete, slängi sõnavara. Tekst: Vaba ülesehitusega, lähtutakse autori kunstilistest taotlustest. Kasutusala: Ilukirjandus: jutustus, novell, näidend, luuletus jms. Publitsistlik stiil Eesmärk: Kujutatakse ühiskondlikke elunähtusi, et lugejaid informeerida, suunata ja mõjutada. Sõnavara: Kasutatakse valdavalt kirjakeelt. Tekst: Loogilise ülesehitusega, lähtutakse tegelikest sündmustest ja faktidest.
antud ajastus uus inimene kajastuks". Selliseks romaaniks sai "Meie aja kangelane" (1838-1840). Lermontov küll ise oma teost romaaniks ei nimetanud, vaid jättis zanrimääratluse lahtiseks. Autor ei pealkirjastanud oma teost juhuslikult nii. ""Meie aja kangelane"- see ongi romaani põhimine mõte," ütleb Belinski. "Meie aja kangelase" sündmuste ajaline ja süzeeline järgnevus ei ole vastavuses, vaid neid kunstikavatsuslikult muudetud. Teos koosneb mitmest iseseisvast osast ("Taman", "Maksim Maksimats", "Petsorini paevik", "Bela", "Vürstitar Mary", "Fatalist"), mida ühendab ühine peategelane Petsorin, kelle iseloomu ja isiksuse sügavamat avamist teenivad romaani kõik osad nii hästi eraldi võetuna kui ka koos. Mida Petsorinis nähakse ja mida temast jutustatakse, oleneb sellest, kelle silme läbi kangelast vaadatakse ja kes on jutustaja. Kõik hinnangud kokku loovadki tegelase keeruka ja vastuolulise karakteri
kokku - see tekitab koomilisi segadusi ja pealegi lubab neid rolle mängida ühel näitlejal. 3) Domineerimissuhet ei saa nii ühemõtteliselt määrata. Tavaliselt domineerib tegelane teise (teiste) üle, kui ta esineb enamates konfiguratsioonides. Arvesse tuleb võtta ka lavaloleku aega ja tegelase teksti mahtu. Domineerimissuhted aitavad selgitada jagunemist pea- ja kõrvaltegelasteks, kuid päris ranget sõltuvust siin pole. Vahel ilmub peategelane lavale kunstikavatsuslikult hilja ning ei domineeri konfiguratsioonides (nii ilmub 5-vaatuselise "Tartuffe'i" nimitegelane lavale alles III vaatuses, kui vaataja huvi on viimseni üles kruvitud). Kui analüüsida tähelepanelikult domineerimissuhteid E. Vetemaa "Õhtusöögis viiele" (vt. ka tabel), siis selgub, et see on pigem Kadri kui Ilmari draama: Kadril on rohkem lavaaega, ja mis eriti oluline, tal on kahekesi-stseenid kõigi kesksete tegelastega (Kadri - Ilmar, Kadri -
annaabi.ee 
