Kunstnikud puutusid määrusele järgnenud aastatel kokku stalinliku kultuuriterrorismi kogu võimalusteskaalaga, mis toimus paralleelselt sotsiaalse katastroofi sundkollektiviseerimise ja 22 000 riigivastaseks elemendiks kuulutatud tsiviilisiku Siberisse deporteerimisega. Ekspositsioonis näeb joonistusi laagrielust Siberis, mida Ülo Sooster seal vaatamata keelule valmistas. 1949. ja 1950. aastal toimunud repressioonid kunstnike ja kunstiinstitutsioonide suhtes lõppesid sotsialistliku realismi võiduga Eestis. Võimude järgnevaks ülesandeks sai riikliku kunsti tootmise konveieri käivitamine ja töös hoidmine.
Toetub probleemi käistlemisel üldistele kultuuriteooriatele. Peab silmas Barthes’i. Subkultuur proovib valitsevate märkide süsteemist väljuda. Mässavad normaalsuse vastu. Teine teoreetik, kellele ta toetub, on Gramsci. Tähistamise valdkonnas toimub pidev võitlus. Althusser: ka tema puhul on ideoloogia mõiste väga tähtis. Eristab rangelt teadust ja ideoloogiat, on veendunud, et marksism on teadus, mitte ideoloogia. Shirner: „The invention of art“ – kunstiinstitutsioonide süsteem pole sugugi olnud koguaeg nii, nagu meie teame, peame teadma ka eelevat. Nikol koolkond: vaatleb kirjanduse sotsiaalset toimimist. Vaatenurk ajalooline – milliseid tähendusi on kunstile antud.
tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid saada kriitikute tunnustust või ametlikku toetust. Erinevad tõlgendustraditsioonid 1. Formalistlik ja modernistlik tõlgendus - impressionism pakub huvi oma "lamedusega", sellega kuidas juhitakse tähelepanu maali "pinnale" või alusele kantud "värvile". 2. Biograafiline tõlgendus - impressionistide järjekindel huvi maalida uues stiilis, hoolimata kunstiinstitutsioonide ja vanameelse ajakirjanduse ja avalikkuse vastuseisust. Seetõttu pakub Monet' maal huvi kuna annab tunnistust kunstniku julgusest, tema geniaalsusest ja võidust stagnatsiooni üle. 3. Sotsiaal-ajaloolised tõlgendused: a) olustikuline - huvitatud teoste sisu analüüsist, igapäeva elu tasand ühiskonnas; b) teoreetiline - püüti hinnata mil määral tulenes impressionism kesklassi kuuluvate meeste ideoloogiast, mis pretendeeris tõõele või mida peeti tõeks, kas impressionism
Kunstnik kes ei tahtnud või ka ei suutnud vormide vallas piisavalt põnevat pakkuda, oligi sunnitud iseennast välja pakkuma. Inimkeha privaatsuse riivamine ja eriti keha füüsiline ohustamise või kahjustamine pidid kindlasti publiku tundeelu raputama. Kehakunsti oli ette valmistanud häppeningide traditsioon. Häppeningis on rõhk improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel, Kahtlemata võis kehakunsti käsitleda kui avalikku irvitamist kunstiinstitutsioonide üle, aga ka püüet neist lahti rabeleda, osavalt ära kasutades kunstipubliku äärmiselt üleskruvitud huvi kunstniku isiku vastu. Tavaliselt keha tegi või sellega tehti midagi, kuid nii, et tavateadvuse jaoks poleks selles teos mingit mõistlikku sihti. Bruce Naumann tegi hologrammfotosid oma näost, mida ta sõrmedega venitades moonutas nii palju kui võimalik. Vito Aconci hoidis pikalt hinge kinni või astus teatud arv kordi taburetile, neid sündmusi hoolikalt dokumenteerides. Dennis
annaabi.ee 
