· Meesriim luuletuses ,,Mehed" · Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on ,,Oma saar", millele hiljem lõi Juhan Simm viisi, · Põhineb suurematest teemadest rännakul, meresõidul, oma koha otsingul. · Suitsu loomingus ühinevad elurõõm, igatsus, lootus, pettumus, nukrus, mõistmine. · ,,Elu tule" armastuslüürika on niisama elujulge nagu võitluslauludki. · Nooreestilik kunstiideaal leiab kõige selgema väljenduse Suitsu kogus ,,Tuulemaa" See sisaldab sümbolistlikku luulet, mis on vormitud estetistliku hoolega. · Süngetooniline maailmapilt · ,,Tuulemaa" peab otsekui dialoogi ,,Elu tulega" · Inimese kaitsetus ja ebakindlust väljendavad ilmekalt ,,Tuulemaa" looduskujundid- tuulised lagendikud ja kõikuva pinnaga sood · ,,Tuulemaa", ,,Soolaugastel", ,,Sügise laul", ,,Varajane lumi"
lilleväätid, palju jalgu, konnakarbid inimeste ümber, kalade neelamine, kõik on alasti. · "Ristil kandmine" · ei signeeri oma töid · sürrealistide esiisa · "Seitse surmapattu" · "Viimne kohtupäev" · "Püha Antoni kiusatus" 4. peatükk Kõrgrenessanss · ülim õitseaeg itaalia kunsti arengus · püüg ideaalse suursuguse, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. · Tähtsaim keskus Rooma, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Leonardo da'Vinci (1452-1519) · oli maalija, skulptor, arhitekt, teadlane-leidur, kirjanik, luuletaja, improvisaator. · oli rahutu, tujuka temperimendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine · kirjutas paremalt vasakule · lahkas üle 30 laiba, et teada kuidas inimene kokku pandud on · tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu.
KÕRGRENESSANSS ITAALIAS e. cinquecento (16. saj) 16. sajand e. kõrgrenessanss on suurim õitseaeg itaalia kunsti arengus. Püüded ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole iseloomustab kõiki selle ajastu kunstiloomingu avaldusi. Ka 16. saj. ajaloos mängib kaunist suurt osa Firenze, kuid seal ettevalmistatud pöörded saavad lõplikult teoks. Roomas. Rooma on kõrgrenessansi tähtsaim keskus, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Iseseisvuse säilitab Veneetsia, võisteldas maalikunsti alal paljuski Roomaga. Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj
KÕRGRENESSANSS ITAALIAS e. cinquecento (16. saj) 16. sajand e. kõrgrenessanss on suurim õitseaeg itaalia kunsti arengus. Püüded ideaalse suursugususe, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole iseloomustab kõiki selle ajastu kunstiloomingu avaldusi. Ka 16. saj. ajaloos mängib kaunist suurt osa Firenze, kuid seal ettevalmistatud pöörded saavad lõplikult teoks. Roomas. Rooma on kõrgrenessansi tähtsaim keskus, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Iseseisvuse säilitab Veneetsia, võisteldas maalikunsti alal paljuski Roomaga. Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj
annaabi.ee 
