15. saj. vara-renessanss Itaalias · 15. sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Arhitektuur Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Kuplid olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Maalikunst Perspektiivid olid keerulised, raskeloomulised kehaasendid, figuurid kattuvad, emotsioonide täpne edastamine, toodi sisse ruumilisus. Temaatika muutumine antiikmütoloogia, floora, loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline,
Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palazzode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni. Palazzode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive. Albertiga on seotud uus palazzo tüüp, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid. See elustas fassaadi ja lõi taakaalu kandvate osade vahel. Nii muutusid palazzod järjest rohkem lossitaolisteks. Skulptuur Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Kujutati usutegelasi vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Lorenzo Ghiberti (1378-1455)- ta tegi paarikümne aasta jooksul 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid olid realistlikumad, kui gootikas (nt:"Paradiisi värav"). Tema tööks on Firenze toomkiriku
Andrea Mantegna maalidelt õhkub kõle meeleolu. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Populaarseks muutus monumentaalskulptuur. Usutegelasi kujutati vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Renessansiajastul paigutati kujusid ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit, sest ta oli väike, aga tubli ja
Michelangelo maalis Sixtuse katedraali ida seina. Samuti olid kunstnikud Zizan ja Giorgione. VARARENESSANSSI MUUD VORMID ITAALIAS Arhitektuur: Siin on antiikkunsti mõju kõige suurem. Itaalias polnud gootika eriti läbi löönud. Kui Firenze sai keskuseks siis Filippo Brunelleschi tegi esimesena Santa Maria del Fiore katedraali kuppli. Kuppel oli ümmargune ning see andis eeskuju ka teistele. Skulptuur: 15.saj hakati skulptuure uuesti võtma eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Relieef: Pildid olid väga tõepärased. Relieefi tehti ustele, maja fassadile jne. Relieef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel
Tiivad olid pikad ja madalad. Neid lasid ehitada rikkad. Aknad suurenesid ja esile pääses omaniku rikkus. Katust polnutki näha. Alumine korrus robustselt laotud. Mida kõrgemale seda korralikumalt laoti. Palazzod olid tellistest laotud. Aknad olid ülevalt kaarjad. Akende vahele ehitati pilastreid mille ülesandeks oli kaunistada. Tekkis arvamus, et hoone ilu peitub õiges proportsioonis. Kuld lõige! SKULPTUUR: 15.saj hakkas skulpt. kohta tagasi võitma taas eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Reljeef. Pildid olid väga tõepärased. Reljeefi tehti ustele, maja fassaadile jne. Reljeef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel
annaabi.ee 
