Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele
Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemusmuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele
Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut momenti ega paljusid täiesti selgepiirilisi tegevusmomente. Lisaks ülalloetletud hiliskreeka kunstiharudele võib hellenistlikul ajajärgul eraldi ära mainida ka portreekunsti. Millest küll samuti pole jäänud alles ühtki originaalteost, ent mille olemust võib näha Egiptuses, Faijumi oaasis leitud portreedel, mida peetakse hellenistliku portreekunsti järelkajaks. Need maalid pärinevad I sajandist pKr ja kuigi nad on oma teostuselt väga erinevad ja neis võib märgata nii Egiptuse enda kui ka Rooma riigi mõjutusi, tuginevad nad siiski hiliskreeka maalikunsti saavutustele.
Antud viga parandati hiljem uute kemikaalide (bromiid, jood, kloriid) kasutusele võtmisega ja valgusjõulisema Petzvali objektiivi välja töötamisega. Uued tehnoloogiad võimaldasid dagerrotüüpi kasutades säriaega lühendada kuni 10 sekundini. Plussid:Oli võimalik saada üllatavalt detailseid ja kvaliteetseid pilte, Eelnenud tehnikatest lühem säriaeg Dagerrotüübi leiutamine ja täiustamine pani aluse täiesti uutele tööstus- ja kunstiharudele. Üsna pea pärast leiutise teatavaks tegemist hakati avama mitmel pool maailmas fotostuudioid ja müüma fotomeeneid. Isegi pärast uute tehnikate avastamist jäi dagerrotüüp üsna populaarseks. Levis portreemaali "surm" ja odavnemine. John f.w. Herschel tõi uuendusi fotograafiasse. Tsüanotüüpia, sinine print. Katsetas värviga, et kliirte erinevad spektri osad annavad erineva värvi. Avastas et plaatina soolad on tundlikud valgusele
annaabi.ee 
