rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument" Tõnismäel). Moskva surve tugevnes järk-järgult ja kriitika läks kurjemaks. 1948.a. algas jäigem kultuuripoliitika. Sai selgeks, et Moskva ei talu kohalikku omapära. Loomingulistes liitudes toimusid ,,puhastused" 1950.a. toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses. Tartu Riiklik Kunstiinstituut suleti. Kõrgem kunstiharidus koondus Tallinna ERKI-sse, kus kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja metoodika. Eesti kunstnikud ei saanud tutvuda Lääne- Euroopa kunsti arenguga ja paljude eesti kunstnike looming kuulutati tagurlikuks ja kõrvaldati muuseumidest. Need, kes selles kunstielus püsima jäid, pidid maha suruma oma isikupära ja järgima nõukogulikku varianti. Isikupärast kunsti ei saanud luua ka tarbekunstnikud ja arhitektid
rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis mitmeid monumentaaltöid (,,Estonia" teatri laemaal ja ,,Vabastajate monument" Tõnismäel). Moskva surve tugevnes järk-järgult ja kriitika läks kurjemaks. 1948.a. algas jäigem kultuuripoliitika. Sai selgeks, et Moskva ei talu kohalikku omapära. Loomingulistes liitudes toimusid ,,puhastused" 1950.a. toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses. Tartu Riiklik Kunstiinstituut suleti. Kõrgem kunstiharidus koondus Tallinna ERKI-sse, kus kehtestati üleliidulised õppeplaanid ja metoodika. Eesti kunstnikud ei saanud tutvuda Lääne- Euroopa kunsti arenguga ja paljude eesti kunstnike looming kuulutati tagurlikuks ja kõrvaldati muuseumidest. Need, kes selles kunstielus püsima jäid, pidid maha suruma oma isikupära ja järgima nõukogulikku varianti. Isikupärast kunsti ei saanud luua ka tarbekunstnikud ja arhitektid
-R. Ruus. Tallinn: TPÜ kirjastus, lk 96111. Teatmeteose artikkel (analoogselt kogumiku artiklile) Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Võib ka lühikirjena, kasutades ladinakeelset lühendit s.v. (sub verbo sõna all). ENE (1998). s.v. grafoloogia. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Sard, Alge. (2009). Fotograafia kunstihariduses vaatamine ja teadvustamine. Tallinna Ülikool, kunstide teaduskond, kunstiosakond. Tallinn. Magistritöö. Arhiivimaterjalid Dokumendi nimetus. Arhiivi nimetus, fondi (f), nimistu (nim), mapi (m), toimiku (t), säiliku (s) ja lehe (l) numbrid. Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. 12 Riigi Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad,
(Pallase lõputöö) Konversatsioonid idiootidega V.I.Lenin ● Maal meenutab oma kompositsioonilt vene ikooni, vihjates sellega Lenini isiku jumalustamisele NSVLiidus; ● Keskel “pühak” ja ümberväikeste kaadritena pildid tema elust ja tegudest. Uus võim, uued tuuled: ● Nõukogude võim nägi kunstis olulist masside mõjutamisvahend; ● Ümberkorraldused kunstihariduses: ○ Kunstikool “Pallas” riigistati , edaspidi Konrad Mäe nim. Riigi Kõrgem Kunstikool; ○ Riigi Kõrgem Kunstikool sai J.Koorti nim. Kõrgemaks Rakenduskunsti Kooliks. ● “Präänikupoliitika”: ○ uue võimu esimestel aastatel ei sekkutud kunstnike tegemistesse, kuid jälgiti seda terasemalt; ○ konkursside ja riiklike tellimuste abil püüti meelitada kunstnikke looma uut võimu ülistavat kunsti.
8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 1950. aastal toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses. Kõrgem kunstiharidus koondati Tallinna. Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituuti (ERKI) kustsuti juhtima Friedrich Leht, venestunud eestlane, kes 1920. aastail oli Venemaal silma paistnud sealse avangardi ühe lämmatajana. Kunstnikud, kes "puhastuse" üle elasid, pidid oma isikupära maha suruma ja hakkama püüdlikult jäljendama realismi nõukogulikku varianti. Järjekindla sotsrealismi esikteoseks võib pidada Oskar Raunami maali "Eesti punakaartlased Rakvere lähistel 1918. aastal" (1948)