töötas ta välja oma tähendusteooria alused. Viimane põhines keelelise propositsiooni ja välise fakti loogilise vormi sarnasusel. Loogilist vormi ennast selle teooria järgi aga mõistagi sõnadega väljendada ei saanud, kuna vastasel juhul oleks tekkinud paradoks; seega oli kogu keel fundamentaalselt müstiline. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega. Erinevalt Russellist, kes oli patsifist ja sattus oma sõjavastaste vaadete pärast isegi vanglasse
Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. 5 Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne inimene," ütles ta oma karjääri lõpupoole ühele õpilasele, ,,kuid ma ei saa midagi parata, et näen iga probleemi religioossest vaatenurgast." Kui puhkes Esimene maailmasõda, liitus Wittgenstein vabatahtlikuna Austria armeega
vaatlesid inimest emotsionaalsest- traagilisest aspektist, oluline inimese sisemaail, tema tunded ja mõtted, romantism otsib tundeid, emotsionaalsust, romantismi zanris kujutatakse erandlikku inimest, geeniust, ülistatakse kangelastüüpe, romantismi taustaks ja läbivaks jooneks revolutsioonid (Prantuse Suur revolutsioon), romantismil kaks suunda: universaalromantism (ühendas neid romantikuid, keda võlus loodus, maailmahing, kunstigeenius), rahvusromantism (köitis eeskätt rahva ajalugu, keel, huvi folkloori vastu), loodus oli vahendiks romantilise hinge avamisel 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani tegevustikus, kangelaste hoiakutes ja põhimõtetes? Peategelane romantismi vaimust kandev, üksik, idealistlik, kompromissitu, emotsionaalne, heitliku meelega. Lihtsa kultuuri, maaelu, laste ja armastuse idealiseerimine. Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Epistolaarne tekst.
See isik püüab jõuga väljuda hallist kodanlikust elust. Kangelane on üksi vastamisi ühiskonna arvamusega. Romantismi taustaks ja läbivaks jooneks on revolutsioonid. Üheks tähtsamaks taustaks Prantsuse Suur Revolutsioon. Romantism hindab keskaja kultuuri, taasavastatakse kristlik müstika, gootika stiil. Gooti romaanide zanr on õudne ja müstiline armastuslugu. Romantismil kaks suunda: 1) universaalromantism ühendas neid romantikuid, keda võlusid loodus, maailmahing, kunstigeenius, looduseigatsus, loodusemüstika 2) rahvusromantism köitis eeskätt rahva ajalugu, keel ja rahvalik kultuur, huvi folkloori vastu. Tähtis rahvuslik mütoloogia eelkõige Saksamaal ja Prantsusmaal. Romantismiajastu maalikunstis on kesksel kohal portree. Loodus oli vahendiks romantilise hinge avamisel. Loodust kujutati idealiseerituna. Hing pole mitte ainult inimesel, vaid ka loomadel ja kividel. Kirjanduses valdavalt
annaabi.ee 
