1931. a. konserveeriti linnuse läänemüüri välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist, konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi; 1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn. varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka rekonstrueerimist. Jaan Tamm Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997 Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv odaots ja nooleots - on leitud Vallimäelt Vallikraavi ja Pika tänava vaheliselt alalt 30-50 cm sügavuselt. Noorema rauaaja juhuleidudest on muuseumi jõudnud vaid 1 pronksist
Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 1. http://209.85.229.132/search? q=cache:MTDCP_y0GYIJ:www.iffikas.pri.ee/Failid/RaM.spikrid.konsud/12.klass/Kunstiajal ugu/juugendstiil.doc+juugendstiil+kunstnikud&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox- a 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/juugendstiil.htm 3. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/juugend.htm 4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/juugendstiil_ahtisaar.htm
ilmekuse poole. Cezanne- maalis tumetates toonides, sünged jooned, 80ndatel kuj välja omaette kunstilaadi, taotles sünteesi, tõi uuesti kehade kujutamise, loobus ebamäärasusest, kindel kompositsioon, uuesti lokaaltoonid, põhimõttex looduse silmaspidamine ja jälgimine, ei taotlenud fotograafilist täpsust, viljeles peam maastikumaali,. 19 saj keskpaigast mütoloogilised, ajaloolis ja piiblitemaatikal põhinevad pildid jäävad täiesti tahaplaanile. Enamus kunstiajal väidab, et kui polex olnud Cezanne "suplejaid", poleks olnud ka kubismi. Cobain- täielik iseõppija, asus tegelema suhteliselt hilja. Sugemeid Egiptuse, Jaapani kunstist, kohati naivistlik. Piltide peamine objekt Tahiti loodus, tahititarid. "Kollane Kristus". Van Gogh- vaimuhaige, äärmiselt raske natuuriga, elu jooksul õnnestus müüa vaid üks pilt "punased viinamarjaväljad Arles". Erksad värvid, kujutas täiesti erinevaid objekte nt kollane tool ,voodi, kollased päevalilled
oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka_kunst 2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kunstiajal oo_konspekt_helerin.doc 3. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/kreekaava.htm
siseruumide otstarbeka paigutuse. Palladio teostel on tohutu mõju hilisemate aegade arhitektuurile, eriti klassitsismile. Suurmeistrid Kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit, kelle elutöös peegeldub kogu see huvitav kunsti ja kultuurijanune ajastu. Need meistrid on Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Kaks esimest neist olid niivõrd mitmekülgsed, et nende puhul on raske otsustada millisel kunstiajal nende saavutused kõige suuremad. Ka võib suurmeistrite kilda arvata veneetslase Tiziani tema tohutu mõju tõttu järgneva, barokiajastu kunstile. Kõige tüüpilisemad kõrgrenessansi maalid on väga tasakaalustatud ülesehitusega, neist hoovab väärikat rahu ja enesekindlust. Tihti on tegelased paigutatud püramiiditaolise grupina ning nende taustaks olevad või läbi mõne ümarkaarelise aknaava paistvad maastikud nagu upuvad sinendavasse kaugusse.
annaabi.ee 
