Õpiraha teenis ta talusulasena. 1913. aastal hakkas Jaan Vahtra õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis, 1916. aastal oli üliõpilane Peterburi Kunstiakadeemias. Ühiskondlik tegevus Sajandi algul oli Vahtra kantseleiametnik ja kooliõpetaja Võrumaal, nondest aegadest on ta kirjutanud oma mälestusteraamatutes ja särtsakates rännujuttudes. Jaan Vahtra võttis aktiivselt osa Peterburi eesti üliõpilaste tegevusest. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring", kus tegutsesid näiteks ka kirjanikud Johannes Semper ja Karl Ast-Rumor. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. Rühmitus korraldas esialgu palju näitusi Eesti väikelinnades ning Tartus ja Tallinnas, olles ainsaks vaid ühte kunstilaadi kubismi/konstruktivismi propageerivaks ühenduseks Eestis. 1940
lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk. 1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole.
1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses. Pikapeale sai kunst ülekaalu ja jäigi Vahtra põhialaks, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi. Asus õppima Riia Kunstikooli. 1913 asus õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis . 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk". 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring". 1916 jätkas õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias 1918-19 oli J. Vahtra Võrus tegev kunstivarade kaitsmisel ja säilitamisel. 1918-21 töötas joonistusõpetajana Võru tütarlaste gümnaasiumis ja 1921-24 Võru Õpetajate Seminaris. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige.
Macke ja Marc, nad panid aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale. Eesmärk oli luua loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Prantsusmaal kujunes kubismist teist tüüpi abstraktsionism, konstruktiivne või geomeetriline, esindajad Kupka, Leger ja Delaunay, nad kasutasid spektri värve ja kindla vormiga kujundeid. Nende hulka loetakse ka hollandlane Mondrian, kes andis välja kunstiajakirja ,,De Stijl" osad kutsuvad tema kunsti abstraktsionismi eristiiliks de stijliks, ta kujutas pilti ainult vertikaalsete või horisontaalsete joontega, ristkülikud kas valged või värvis puhaste värvidga. Uusplastitsism Seda suunda nimetatakse abstraktsionismis ka konstruktivismiks Purism Üritati kunsti veel puhastada subjektiivsusest, range kord ja matemaatiline seaduspärasus, maailmakuulsuse saavutas Le Corbusier arhitektina, oli funktsionalismi rajaja, seadis esiplaanile