keskne sisu siirdub muundunud kujul järgmisse astmesse. Nendeks astmeteks on füüsiline (0- 7 aastat), hingeline (7-14 aastat) ja vaimne (14-21 aastat). Selline 3 x 7-aastane ring kordub läbi kogu elu. Koolielus on oluline ühiskasvatus, klassikollektiiv. Kuigi laste arv klaasis on suur, ei toimu omavahelist võistlust. Tugevamad aitavad nõrgemaid. Õppeplaanis on kohustuslikud, alternatiivsed ja vabatahtlikud ained. Oluline osa on kunstiainetel. Kooli ülesanne on last abistada ja kaitsta. Waldorfkoolis on õpetaja ülesandeks arendada lapse keha, toetada selle loomulikku arengut, hinge harmoonilist tasakaalu ja vaimu kui tõeotsijat. Õpetaja õpib kogu elu, sest tema kutse on kunst, mis iga päev teostub loominguga (Tuulik, 2001:178-180). FREINETPEDAGOOGIKA Celestin Freinet´ (1896-1966) pedagoogikat iseloomustavad järgmised jooned: · kasvatus tähendab küpseda laskmist;
Ühtviisi tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse, -arenduse ja -juhtimisega, mis waldorfkoolides on mõneti erinevad võrreldes traditsioonilise kooliga. Õppekavast lähtudes loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda, mis on kõikide koolide sarnane eesmärk. Waldorf kooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ning omavahel põimunud. Waldorfpedagoogika õppekava põhimõtted: 1. TEGEVUSLIK ASPEKT KASVATUSES Tahtejõu tugevdamine, kujutlusvõime arendamine, eakohase intellektuaalse võime arvestamine, tegelikkusega suhtestatud mõtlemine ja harjumuste kujundamine. 2. KUNSTILINE ASPEKT KASVATUSES
Ka viimased õpivad paremini, kui nad ei ole sõltuvad ainult õpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine erineva tasemega õpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama. Eesti waldorfkoolide rajajate üks eesmärk oli sobitada omavahel nõudmised, mida esitab tänapäeva ühiskond lastele ja pakutav haridus Waldorfkooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ja omavahel põimunud. Nendes koolides rõhutatakse hoopis teisi asju, kui tavakoolis. Näiteks arvuti programme hakatakse alles õpetama keskmises ja vanemas astmes, kuna algklassi lastel pidurdab keelelist ja sotsiaalset pädevust. Iga waldorfkool on autonoomne ja seega vaba oma pedagoogiliste algatuste teostamisel kuni õppeplaani väljatöötamiseni
arenguperioodide teadvusastmetega ning püüab toetada ja tugevdada igale arenguetapile omast eripära. Tahte, tunde ja mõtlemise edendamise hooletussejätmise nende võimete vastavatel kujunemisajajärkudel tekitab hingelist tasakaalutust ning loob takistusi eluga toimetulemiseks hilisemas eas. Lähtuvalt Waldorf-pedagoogikast loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda. Õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ja omavahel põimunud. Waldorf-koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle ning tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Waldorf-kool koosneb algastmest (1.-8. klass) ja ülaastmest (9.-12. klass). Kooli juurde võib kuuluda ka 6-aastaste eelklass ja 13
annaabi.ee 
