peamiselt graafikas Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Noor araabia poiss. Eduard Wiiralt Metsotinto, 1940 Eduard Viiralt (Wiiralt) Eesti 20. sajandi I poole silmapaistvaim ja tuntuim graafik Pariisi kunstivaramud ja aktiivne kunstelu kui ka sealne boheemlik ja eksootiline elulaad mõjutasid oluliselt loomingut 1930. aastate lõpus pöördus realistliku kujutamisviisi poole Tuntumad teosed on Põrgu, Eduard Wiiralt Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu. Eduard Viiralt. http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0 Vaasgravüür, ofort. 1930-1932 Esimest tüüpi kunstnikud Võib tinglikult nimetada
on see, mille vaatamine teeb rõõmu. Iluhinnangud muutuvad ajaga ja sõltuvad paljudest teguritest. Üks tugev tegur on harjumus. Väga võimsad iluhinnangute kujundajad on massimeedia ja reklaam. Rahvusi liidavad ühtseks traditsioonilised iluhinnangud, mis on ühtsed. Visuaalse kunsti teosed on ilusad, kuid ilu pole ainus eesmrk. Kunsiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid ja poliitilisi või eetilisi ideid. Teoste loomine on olnud eneseväljendamiseks ja teostuseks. Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik) Kirikud Elamud Templid Lossid Moseed Linnused Kloostrid Mõisad Katedraalid Kindlused Raekojad · Skulptuur
mingit mõistlikku sihti. Bruce Naumann tegi hologrammfotosid oma näost, mida ta sõrmedega venitades moonutas nii palju kui võimalik. Vito Aconci hoidis pikalt hinge kinni või astus teatud arv kordi taburetile, neid sündmusi hoolikalt dokumenteerides. Dennis Oppenheim päevitas supelrannas, avatud raamat kõhul, ja laskis end pildistada enne ja pärast päikesepõletuse ilmnemist. Kehakunsti sündmused toimusid enamasti privaatselt, kuid nad muutusid kunstelu osaks tänu trükisõnale, fotole, aga eriti videole, mis oli kehakunsti jaoks nagu loodud. Kui kunstnik oma kehaga midagi ette võtab suurema avalikkuse ees, ei ole see enam kehakunst vaid performance, etendus. 60.aastate häppening on performance´i otsene eelkäija ja vahel neid ei eristatagi, Siiski on häppeningis rõhk improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel, performance on aga just etendus pealtvaatajale. Performance´il on tavaliselt
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 mõisad asulakeskustest ja maa piirkondadest. Esmakordselt jõudis eesti arhitektuur ja iseseisvalt väljapoole piire. 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS Eesti iseseisvumine aastal 1991 tõi kaasa pöörased muutused, millest ei jäänud puutumata ka kunstelu. Vana riigikord asendus uuega ja samuti asendus täielikult ka uus põlvkord kunstis. Mõneti järsku lahtilükatud väravad läände paljastasid ruumilise kogemuse seal toimuvast, mis senini oli ka näiteks reproavangardismi kaudu vaid fabritseeritud vari tegelikkusest. Kokku kukkunud organisatsioon- lausrahastatud kunstielu, pani kunstnikud võrdsele stardipakule, kust kõik pidid võrdselt algusest alustama. Ühe suure vaenlase figuuri kadumine lõi sassi ka kunstiseltskonna sisekorra
annaabi.ee 
