Leo Kunnas Nimi: "Surmale määratud sõduri mõtted" · Kirjanik räägib kuidas ta on lootuse kaotanud ja ei oska enam millegisse uskuda. Ta arutab milline on jumal, miks on kõik selline nagu jumal loonud on. Kirjeldab oma surma kartust, ning kujutab ette milline on elu pärast surma, kas tuleb põrgu või paradiis, ning saab aru kuidas inimesed suurt pühendumist millegi vastu näitavad. Leo Kunnas · sündinud 14. novembril 1967 Põlva maakonnas Kliima külas. · Aastal 1984 püüdis ta NSV liidust põgeneda, aga jäi piiril vahele ja mõisteti vangi. · Pärast vabanemist läks vabatahtlikuna NSV armeesse. · Ta on Eesti kirjanik ja sõjaväelane reservis. Teosed · "Kustumatu valguse maailm. Sõdurjumala teener" · "Viiv pikas sõjas. Märkmeid Iraagi sõjast" · "Takerdunud rünnak. Eesti riigikaitse võtmeprobleemid ja lahendused" · "Gort Ashryn: I osa. Enne ...
Roosimägi: ajateenistusele pole alternatiivi (Eesti kaitsekulutused, riigikaitse) Brigaadikindral Urmas Roosimägi nentis, et Eesti jaoks pole ajateenistusele alternatiivi, kuna palgaarmee puhul pole võimalik tegutsemisvõimelist kaitseväge luua. ,,Lätis ning Leedus kaob armee kui selline ära. Sisuliselt on nende kaitsevägi on võimeline ainult missioonidel käima," rääkis Roosimägi. ,,Kui me tahame, et kaitsevägi kriisi- või sõjaolukorras tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi," lisas ta. Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. ,,Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?" küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 200...
Kätlin Kuuspalu 105860TASB Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Artikkel käsitleb erinevate nägemuste vastasseisu mitmetes küsimustes. Esiteks tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada paremaid tulemusi valimistel. Artiklis toodud diskusiooni on raske pidada sisuliseks ja asjatundlikuk ning kaitsepõhimõtete alaseks diskusiooniks. See on Eesti üsna levinud ka teistelt aladel ja kahetsusväärselt ei kuulata n...
See kõik sellepärast, et tegemist oli teost samasse ajajärku kuuluvate totalitaarse režiimi paljastamisega. See kuidas teostega. kuiuneb ühe noore inimese isiksus totalitaarses ühiskonnas. ● Teost saab võrrelda Leo Kunnase esikromaaniga “Kustumatu valguse maailm”, mis kirjeldab rängast võitlusest nõukogude vangimüüride vahel. ● Raoul Wllenberg on rootsalane, kes püüdis päästa juute, selleks tehti Juutidele eraldi geto. Tema
"Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt... Tserebraalsond, mis edastab teadvusesse muljeid illusoorsest maailmast ja muudab inimkeha robotite energiaallikaks; ajuga integreeritud lahinguarvuti esialgu on need ainult meelelahutuslik fantaasia, mis said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et
põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 28. veebruaril 1835. Selles eeposes on 31 runo. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 runo. "Kalevala" põhjal on koostatud palju väljaandeid, muuhulgas ka koolidele. "Kalevalast" innustatuna on kirjutatud lasteraamatuid, nagu Mauri Kunnase "Koerte Kalevala", Kirsti Mäkineni "Soome laste Kalevala" ja näiteks Piilupart Donaldi koomiks "Sampo saladus". 5. EESTLASTE EEPOSE ÜLESEHITUSEST JA VALMIMISEST (Vastuse sain Wikipeediast). Kalevipoeg on sarnane Kalevala tegelasele Kalevala Lemminkäinenile, kellel olid samad seiklused. (Näiteks lugu mõõgast, Soome sepast ja teised). Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile
annaabi.ee 
