muutused. Võib olla aga ka füsioloogiline (adaptatsiooni) normivariant. (Paves 1993, Iivanainen jt 1997, Rodda & Fuller 2007, Hockenberry & Barrera 2007). Ortostaatiline kats - vererõhk ja pulsisagedus mõõdetakse kolm korda, kolme minuti jooksul, ühe minutiliste vaheaegadega. Esmalt patsiendi lamades ja seejärel püstiseistes. Normaalselt püstiseistes süstoolne vererõhk langeb ja diastoolne tõuseb. Pulsisagedus püstitõusmisel suureneb veidi (alla 20 löögi minutis). (Kunnamo jt 1999, Kupari & Nieminen 2005.) Ortostaatiline hüpotensioon - kui ortostaatiline kats näitab, et pulsisageduse tõus puudub ja diastoolne vererõhk langeb. See on sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse häire tunnuseks. (Kunnamo jt 1999, Kupari & Nieminen 2005.) 8.2. Sissejuhatus Südame-vereringe elundkonna läbivaatuse juures, kuulub õe valdkonda eeskätt lapse ja lapsevanemate ettevalmistamine protseduurideks, pulsi ja vererõhu mõõtmine,
toetudes. Voodisse minek toimub vastupidises järjekorras. Endoproteesiga jalga võib harilikult koormata vastavalt valule, kuid libiseva naelutusega jalga alati mitte. (Mustajoki jt 2001). Puusaliigese poolproteesiga võib jalale toetuda kohe. Osteoporootilise luu kildmurru puhul võib jalale toetuda tunduvalt hiljem. Kui murd on vaatamata fikseerimisele instabiilne, soovitatakse 3 6 nädalat voodireziimi ja alles seejärel täielikku jalale toetumist. (Kunnamo jt 1995.) Osteosünteesi puhul maksimaalsele liikumisamplituudile piiranguid pole. Pärast poolproteesi paigaldamist peab kahe esimese kuu jooksul vältima ulatuslikku sise- ja välisrotatsiooni ja ka üle 90°-list külgfleksiooni. See hoiab ära proteesi nihestuse. (Kunnamo jt 1995.) Liikumis- ja istumispiirangud ning käimise abivahendid valitakse individuaalselt küünarkargud, rulaator. (Mustajoki jt 2001.)
1. Terve veri ja leukeemia. (India Cancer Hospital) 2. Lumbaalpunktsiooni teostamine. (National Cancer Institute) 3. Luuüdiuuring, terve ja leukeemias luuüdi. (Pixshark) Kasutatud kirjandus 1. India Cancer Hospital, 2015 [WWW] 2. Pixshark, 2015 [WWW] http://pixshark.com/acute-lymphoblastic-leukemia-bone- marrow.htm 3. National Cancer Institute, 2015 [WWW] http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/treatment/childALL/Patient/page1 4. Kunnamo, I., jt. (1995) Üldarsti käsiraamat. Medicina, Tallinn 5. Keres, L., Sildver,L., Soo, T. (1986) Lastehaigused. Valgus, Tallinn 6. Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit, 2015 [WWW] http://www.leukeemia.ee/? page=5#hype1
iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt 1999, Uibo jt 2010) Kirjeldatakse ka häälekõla muutust. Häälemurre tekib murdeeas. Patoloogia Kiljuv või oiglev nutt — intrakraniaalne patoloogia, puutetundlikkus, meningiit. Nasaalne hääl — nohu, adenoidide hüpertroofia. Pardihääl — kasvuhormooni puudulikkus. Kassikisa meenutav hääl — kromosoomihaigus. (Kunnamo 1999, Uibo jt 2010) 4 Aktiivsus Kirjeldatakse ja hinnatakse lapse aktiivsust. Vastsündinu ja imik siputab ärkvel olles aktiivselt. Aktiivsus varieerub sõltuvalt söömisest, unest. Vastsündinu magab enamuse ajast, umbes 18–20 tundi. Vastsündinu ja imiku aktiivsust näitab ka jõudlus rinnast imeda (Kunnamo 1999). Lapse huvi ümbritseva vastu (keskkonna, inimeste-teiste laste,