radikaalse suuna juhid olid M.Robespierre, G.Danton ja J.P. Marat. Seadusandliku Korpuse enamus (345 saadikut) ei suutnud aga end poliitiliselt määratleda, kaldudes hääletamisel kord ühte, kord teise äärmusse, teenides sellega endile nimetuse ,,Soo". Revolutsiooni edasi arenedes süvenesid monarhiavastased meeleolud, eriti, kui avalikkuse ette jõudsid teated kuningakoja sidemetest Euroopa feodaalriikide ja Prantsusmaalt põgenenud aadliringkondadega. Jakobiinid tegid aktiivset kuningavastast kihutustööd, mille tagajärjel puhkes Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Selle käigus vallutasid ligi 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. Seadusandlik Korpus võttis Louis XVI-lt õiguse välja anda seadusi, valitseja arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi. Nende sündmustega kukutati Prantsusmaal kuningavõim. Kuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahva esinduskogu- Rahvuskonvendi- kokkukutsumist, et koostada uus põhiseadus
Philippe Hea Burgundia hertsog 1419-67. Osales saja-aastases sõjas esialgu Inglismaa poolel. 1435 läks Prantsusmaa poolele, tunnistas Charles VII seaduslikuks kuningaks, sõlmis temaga Arrasi lepingu ja sai tasuks Picardie. Laiendas oma valdusi ka abielude sõlmimise ja osava diplomaatiaga. Charles Südi Burgundia hertsog 1467-77, Philippe Hea poeg. Taotles Prantsusmaa nõrgestamist ning Burgundia suurriigi loomist, juhtis juba isa eluajal Prantsuse suurfeodaalide kuningavastast liitu. Vallutas 1473 Lorraine'i, kuid Pr kuningas Louis XI lahutas osava diplomaatiaga Charles'i tema liitlastest (sh Inglismaast). Grandsoni ja Morat' lahingus (1476) sai Charles lüüa, Nancy lahingus langes. Charles Südi vastaseks oli kuningas Louis XI. Kuningas ässitas hertsogi vastu tema enda naabrid. 1477 Nancy lahing ja selle tagajärjed - 1477 toimus otsustav lahing, kus Charles Südil tuli võidelda sveitslaste ja oma võimsa naaberfeodaali Lotringi hertsogi ühendatud vägedega
esialgu Inglismaa poolel. Omandas järgnevalt suuri valduseid nii Prantsusmaal kui ka Madalmaades. 1435 läks Prantsusmaa poolele, tunnistas Charles VII seaduslikuks kuningaks, sõlmis temaga Arrasi lepingu ja sai tasuks Picardie. Laiendas oma valdusi ka abielude sõlmimise ja osava diplomaatiaga. Charles Südi Burgundia hertsog 1467-77, Philippe Hea poeg. Taotles Prantsusmaa nõrgestamist ning Burgundia suurriigi loomist, juhtis juba isa eluajal Prantsuse suurfeodaalide kuningavastast liitu. Vallutas 1473 Lorraine'i, kuid Pr kuningas Louis XI lahutas osava diplomaatiaga Charles'i tema liitlastest (sh Inglismaast). Grandsoni ja Morat' lahingus (1476) sai Charles lüüa, Nancy lahingus langes.Charles Südi vastaseks oli kuningas Louis XI. Kuningas ässitas() hertsogi vastu tema enda naabrid. 1477 Nancy lahing ja selle tagajärjed - 1477 toimus otsustav lahing, kus Charles Südil tuli võidelda sveitslaste ja oma võimsa naaberfeodaali Lotringi hertsogi ühendatud vägedega
Tiglapilesar III küüditas inimesi, kas küüditas teisi asemele ka, seda ei tea. Ilmselt, aga pole kindel. Iisraeli tagajärg see, et Pekah jäi Eefrani tasandit valitsema. Pekah võeti troonilt maha ja tema asemele toodi Hoosea, ta valitses üheksa aastat. VT-s räägitakse vandenõust, kui troonile sai, siis oli Tiglapilesar III vasall, kuninga käepikendus. Umbes 10 a oli Asüüria aladel rahulikum aeg, sellest ajast ei teata ühtegi uut katset luua kuningavastast koalitsiooni. Andamite nimekirjad sellest ajast hästi säilinud, 724 järgmine kuningas, Iisraeli kuningas Hoosea arvas, et nüüd aeg vasalliseisuse lahti ütlemisest Asüüria kuningast. Hoosea alustas diplomaatilisi läbirääkimisi Egiptusega, poliitilise ja sõjalise abi saamiseks. Hullumeelne ja poliitiline viga, millel olid väga rasked tagajärjed, ongi viimane Iisraeli kuningas, pole teada midagi tema ajenditest, pole märke ka sellest, et
annaabi.ee 
