peale. Lahkudes jättis Aigeus kivi alla mõõga ja sandaali, et ta saaks tulevikus oma poja ära tunda, kui too Ateenasse tuleb oma isa järgi. Theseus läks kuueteistaastasena mõõga ja sandaalidega läbi metsa Ateena poole, kus tulid talle vastu lombakas hiiglane, hiiglane Sinis, hiiglane Skeiron,jõumees Kerkyon ja mees Prokrustes, keda ta lühikeses lahingus võitis ning siis Ateenasse siirdus. Jõudes kuningapaleesse läks Theseus koheselt isa Aigeuse juurde, kes ütles, et peab saatma seitse tütarlast ja seitse noormeest Minotauruse juurde, aga Theseus ei soovinud enam kannatusi näha ja otsustas kaasa minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära. Aigeus ootas Theseuse naasemisel valget purje, kuid kui poeg jõudis Ateenasse unustas ta vahetada
Kui see aeg täis saab, mis sul oleks kulunud Delfis käimiseks, siis tule meie juurde paleesse tagasi ja tee kuningale teatavaks selline ennustus: Nälg lahkub sinu maalt ja põllud hakkavad jällegi vilja kandma, kui sa tood jumalatele ohvri. Ja selleks ohvriks olgu Phrixos ja Helle.´´ Saadik, kes oli joobnud varandusest, mida ta kamalus hoidis, tõotas innukalt kõik täita. Ta teeskles Delfisse minemist ja uitas selle asemel metsi mööda. Metsast tuli ta tagasi kuningapaleesse ja tegi kuningale teatavaks kohutava ennustuse. Kuningas ei tahtnud sellise ennustuse täitmisest kuuldagi. Võõrasema tundis hirmu, et kuningas võiks selle teo ees tagasi kohkuda, ja ässitas üles nälgivad naised. ´´Minge,´´ hüüdis ta, ´´ja sundige kuningat seda täitma, mida ennustus käsib, muidu sureme kõik nälga. Minu eesmärgiks oli teie hüveolu, ja olgu teie hüveolu eesmärgiks ka kuningal. Kuni Phrixos ja Helle on elus, seni pole jumalate viha lepitatud.´´
Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Herodotos jutustab, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse asetada (taevajumalanna Hathori kujutati lehmana), kuju aga viia kuningapaleesse. Kõrvalruumis olnud Mykerinose liignaiste kolossaalsed puukujud. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Arvatavasti suri ta ajal, mil graniitkate oli kerkinud paarikümne meetri kõrguseni. Ehitust jätkas Mykerinose poeg, kuid nähtavasti ei jätkunud tal pieteeditunnet, aga võib-olla ka raha, ning ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega. Usund
lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga karmid saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm, kes oli tähtsal kohal ta elus. Tütre matuste kohta on aga kaks erinevat versiooni: Ühed arvavad, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse asetada (taevajumalanna Hathori kujutati lehmana), kuju aga viia kuningapaleesse. Kõrvalruumis olnud Mykerinose liignaiste kolossaalsed puukujud. Teised teavad rääkida hoopis, et Mykerinosel olevat süttinud kirg omaenda lihase tütre vastu ja selle vastupanust hoolimata omandanud ta
Belem'i. See manueliinarhitektuuri parim näide meenutab sisemuselt pisut Kiek in de Kök'i, on aga väljast üsnagi imposantne oma valgete nurgatornide ja rõdudega. Küll aga valmistab pettumuse torni suurus - fotodelt ja piltidelt jätab see jões kõrguv ehitis tegelikust märksa suurejoonelisema mulje. Kuningapaleesse umbkeelse giidiga Palacio da Ajuda't (kuningapalee) ei olegi majade vahelt nii kerge leida. Kohale jõudnuna tervitab külastajaid lahke proua, kes kogub kokku kõik hetkel pileti lunastanud 7-8 turisti ja viib nad emalikult ringkäigule mööda lossi. Peagi selgub, et giid valdab ainult portugali
annaabi.ee 
