Kas see oli stabiilne ? Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiivide põhilisteks vastasteks. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused : · Keskklass kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Tugevnes tööliskond, kes nüüd said mõjutada riigi arengut. Naised said valimisõigused. · Riigid olid pettunud ning vihased Versailles'i süsteemi peale. · Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine . Teravnes riigisisene võimuvõitlus. 8) Autoritaalse ja totalitaarse diktatuuri võrlemine / erinevused.
Suurbritannias jäi aga püsima demokraatia. 1920.aastal oli Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas majanduskriis. Kuid tänu sellele, et Briti ettevõtted kasutasid võõramaist toodangut ning seda kriisiajal müüa said, tuli riik edukalt majanduskriisist välja. Riigis toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Suurbritannia sisepoliitiline elu polnud nii kirju kui Saksamaal kuid aeg ajalt oli ka kuningakojal probleeme. Sellele vaatamata püsis riigis edukalt demokraatia. Kui 1930.aasta lõpul majanduskriis Prantsusmaale levis, ei suutnud riigivõim seda ületada. See innustas aga neid, kes soovisid riiki diktatuuri. 1934.aastal korraldati Pariisis meeleavaldus. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu kuulusid sotsialistid, kommunistid jt. Rahvarinne saavutas võidu. 1936.suvel võttis parlament vastu üle 100 seaduse. Töölistele tagati puhkuseid ning vähendati töötunde. Tänu
Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju kui Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna tihe ning terav, valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. Prantsuse majandus arenes 1920. aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Erinevalt Suurbritanniast kehtis Prantsusmaal alates 1870. aastatest vabariik. Prantslased ei saanud küll kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid ka Prantsusmaal oli demokraatlik kord üsna tugev. Võit Esimeses maailmasõjas tugevdas paljude prantslaste usku demokraatiasse
peamiseks erakonnaks Tööerakond. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastaseks. 1920. aastail saavutasid nad kahel korral võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust. Kuid enamiku ajast valitsesid riiki siiski konservatiivid. Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid see ei tähendanud, et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida hakati hiljem nimetame Briti Rahvaste Ühenduseks. Selle tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maaalad Aafrikas, Kanada, Austraalia, UusMeremaa ja suur hulk Vaikse Ookeani saari. Kanada, LõunaAafrika, Austraalia ja UusMeremaa olid dominioonid, ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga
Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. 4. Briti impeerium Suurbritannia ja temast sõltuvad alad. 5. Tänu maailmasõjas tulnud võidule liideti uusi alasid Elsass- Lotring. Majandust aitasid ka arendada reparatsioonimaksud. Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli
annaabi.ee 
