``SUUR DALARNA TANTS`` 1743. a. juuni viimane suur talurahvaülestõus Rootsis. Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks tunnistamist. Sõjavägi ründas talupoegi, 140 said surma ja sajad haavata. Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) ADOLF FREDERIK oli valitud troonipärijaks Vene-Rootsi sõja ajal Jelizaveta survel. Ta oli suguluses Taani, Vene ja ka Rootsi kuningakodadega. Ei olnud eriti oskuslik poliitik ja riigiasjadest huvitus vähe. Tegutsema sundisid teda võimuahne abikaasa ja hiljem ka poeg (tulevane Gustav III). Holstein-Gottorpi dünastia Adolf Fredrik (1751-1771) Halvenevad suhted valitsevate parteidega. Tekib nn Õukonnapartei, mis esindab monarhi ja tema abikaasa huve, kuid nende roll oli väikene. Prints õpib silmakirjatsemist ja areneb tema usk absolutismi.
Revolutsioon jõudis ka paavstile kuuluvasse Avignoni, kus domineeris prantsuse elanikkond. Esimest korda ajaloos kasutati rahva vaba tahte avaldust ja viidi läbi plebistsiit. Selle põhjal liideti Avignon 14.09. 1791 aasta dekreediga Prantsusmaaga. Plebistsiit tugevdas paavsti ja monarhiliste riikide negatiivset suhtumist revolutsiooni. Ametlik diplomaatia oli Komitee kontrolli all. Samal ajal pidas kuningakoda salaja läbirääkimisi teiste kuningakodadega revolutsioonilise valitsuse kukutamiseks. Louis XVI sai aru oma lootusetust olukorrast ja üritas põgeneda. Valepassid korraldas Venemaa saatkond. Varennes ta siiski tabati. Kuningapere põgenemiskatse läbikukkumine kutsus esile monarhistide aktiivsuse Prantsusmaal, Venemaal, Austrias ja Preisimaal. Kuninganna pidas salajast kirjavahetust Austria imperaatori Leopold II ga. Sisepoliitikas kujunes mõjukaks jõuks Robespierre juhitud Jakobiinide klubi.
Näiliselt on unioon taastatud. Kalmari unioon 1397-1521 Karl Kntsson oli suurte maavaldustega drots. Võitja oli kehtivas olukorras Riiginõukogu, aadelkond ning ka talupojad. Tekib seisuste esinduskogu Riigipäev, kuid selle ülesehitus ja volitused veel kujunevad. 1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson. Kalmari unioon 1397-1521 Taanlased aga valivad kuningaks Oldenburgi hertsogi Christian I, kes oli suguluses kõigi Põhjamaade kuningakodadega. 1450. a. puhkeb Taani ja Rootsi vahel sõda. Mõlema maaa aadlikud võtavad vastu otsuse unioon taastada, kui üks kahest kuningast sureb. Kalmari unioon 1397-1521 1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni vastu, kes põgeneb Gdanskisse. Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I. 1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi. 1464. a. lõpul kuuluas Linklpingi piiskop KETTIL KARLSSON (VASA) end riigi
,,Ülitasasena" teatakse teda Vm, oli tuntud meeldiva iseloomuga rahulik inimene (polnud üleliia vägivaldne), ka nõrga tervisega. Romanovite 17.saj Vm. Sibulkupplid 16.-17.saj arhitektuurimood. 17.saj Vm sageli kuj mitmete tugevalt neg joontega, miks Peeter I reformid olid hädavajalikud. Peeter I oma valitsejaliku geniaalsusega n-ö rikkus slavofiilide ideaal Vm. Klassikaline kujutus 17.saj Vm kujutab isolatsiooni. Läbi 17.saj olnud olemas abieluplaanid kuningakodadega. Ka Moskva dünastia astub abieluturu kõrvale Euroopas, aga reaalsuseks sai vähe, sest eeldati kas Vm abiellunu astub õigeusku või Vm lahkunud abiellunu saab õigeusku jääda. 1632.-1634. a tehti edutu katse tagasi saada Smolensk. Hoolimata pol vastasseisust, liiguti Leedu Suurvürstiriigi ja Vm vahel suht vabalt. Omavahel olid seotud vaimulikud. Omakorda -.- s olid avatud kontaktidele. Teoreetiliselt õigeusu ja kat kirik ühte süsteemi ühendatud Bresti uniooni ()
annaabi.ee 
