Liljal muud üle, kui sõbranna eeskujul oma keha müüa. Tüdrukut alandatatakse ja reedetakse, tema ainsaks sõbraks on sama õnnetus olukorras naabripoiss Volodja. Masenduses lapsed leiavad lohutust vaid liimikaifist. Lõpuks pakub ilus noormees Andrei Liljale Rootsis juurviljade koristamisega seotud tööd. Tüdrukul pole põhjust Andrei heades kavatsustes kahelda ning ta sõidab Malmösse Andrei "ülemuse" juurde. Seal lukustatakse Lilja korterisse ning sõidutatakse teda järjest uute kundede juurde. Liljal oli madal enesehinnang, mistõttu ta ei suutnud ka sellest probleemist välja tulla ja läks kõige ,,lihtsamat" teed. Esimese kõva hoobi sai Lilja siis kui ta ema ta Tallinna jättis. Ise aga armukesega USAsse sõitis, lubades alguses, et Lilja tuleb kaasa. Liljal oli raske uskuda, et ta ema ta üksinda Tallinna maha jättis. Kõige hullem hoop oli see, kui Lilja sai teada, et ta oli soovimatu laps ja, et ta ema pole teda aga kunagi armastanud. Minu arvates aga mõjutas ema
Lilja ei tahtnud jätta oma sõpra Volodjat üksi Paldiskisse ja tahtis teda kaasa võtta ja küsis Andreilt aga talle see plaan ei meeldinud. Kui tuli ära minemise päev siis Andrei ütles et ta ei saa minna kuna tal on vanaema haige. Lilja läks valepassiga Rootsi kus pidi teda ootama ülemus. Kui Lilja jõudis Rootsi arvas et nüüd hakkab tal hästi minema aga mees kes talle vastu tuli viis ta korterisse ja lukustas ta sinna. Liljat hakati igapäev sõidutama uute kundede juurde ta ei saanud sealt enam mingit raha kuna ta oli inimkaubanduse ohver. Igapäev pidi ta magama paljude meestega. Lilja tahtis end tappa. Samas ei julenud Lilja ka kellegi poole abi küsima minna, sest kupeldaja oli teda ähvardanud, et kui ta politseisse läheb siis ta saadetakse kodumaale tagasi ja mehe sõbrad otsivad ta Eestis ülesse ja tapavad nagunii ära. See tõttu ei julenudki Lilja politseisse minna. Tema arvates oli tema ainukeseks lahenduseks enesetapp
Kuna töökohad ei paku teenindusalast koolitust ei tea töölised õigest teenindusest suurt midagi. Muidugi on Eestis ka kohti, kus väärtustatakse head teenindamist ning kliendile pööratakse suurt tähelepanu, kuid kahjuks on selliseid organisatsioone, kus seda ei tehta, rohkem ning see tõmbabki üldist teeninduskultuuri alla. Õige klienditeenindaja on töökas ja juhindub ettevõtte põhiväärtustest. Klienditeenindaja on võtmerolli kandja ettevõtte väärtushinnangute ja kundede hoidmisel. Eestis on selles valdkonnas veel palju tööd ees. Koolitustel on selgunud, et umbes 80% klienditeenindajatest ei tea või ei mäleta oma ettevõtte visiooni, missiooni ja põhiväärtusi, 10% üritab lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast neid kuidagi tuletada ja umbes 10% teab seda unepealt. Siit võib järeldada seda, et kui kliendiga kokkupuutuvad töötajad ei tea oma ettevõtte eesmärke, siis ei tegutse nad sihipäraselt ja klient ei tajugi
kuldtükkidega just üle ei külvatud. Esimesel küll vedanud alguses keisriga, sest sattunud sobival hetkel tolle silma alla. Aga isegi professoriks saanud vabahärral tuli vanaduspäevil vaesuses virelda. Kui pärast surma ta vähene vara enampakkumisel maha müüdi, saadi kokku kõigest 53 marka. Kuulus sõiduriist oli arvatud kõigest viie marga vääriliseks. Rikkaks ei saanud ka Oberndorfi lukkseppmeister Philipp Moritz Fischer. Ta käis eluaeg kundede juures oma esipedaalide ja piduriga jalgratta seljas, teenides nii oma igapäevast leiba. Kõndinuks ta kombekalt jala, oleksid pürjelid talle kummardanud ja omasuguseks arvanud. Kuid tema sõitis isegi küpsetes aastates veel lasteleluga, mispeale Oberndorfi linna kõrgestisündinud pürjelitel jäi üle vaid imestunult õlgu kehitada. Kuid 1884. aastal (ruttame siinkohal pisut ette) avas tema poeg Friedrich, kes oli pärinud oma
kilekotiepideemia ohjeldamist Eestis tõsiselt arutanud isegi mitte keskkonnaaktivistid. Ainuüksi Tartu Tarbijate Kooperatiiv müüs läinud aastal oma klientidele üle 1,2 miljoni plastkilekoti. Kui lisada sellele kõigi teiste siin tegutsevate kaubanduskettide omad ja tasuta jagatavad õhukesed kilekotid, tarbivad tartumaalased igal aastal kümneid miljoneid kilekotte. Ehkki Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhatuse esimehe Tarmo Pungeri kinnitusel on kasvanud nende kundede osa, kes eelistavad osta kassast kaasa paberkoti, laiutab turul kile. Kilekott, mis oli veel 1980. aastatel vaat et luksuskaup, kujutab endast praegu keskkonnasaasta. Vaid väike osa kaupluste klientidest kasutab üht ja sama kilekotti poeskäikudel korduvalt. Briti ajaleht The Guardian kirjutas läinud nädalal, et maailma suurima elanikkonnaga Hiina piirab juunist kilekottide kasutamist kaubanduses. Nii ei saa kassiir enam pakkida toiduaineid meiegi kauplustes tasuta saadaval olevatesse
väga iseseisev, isegi kui töötatakse meeskonnana. Juhi roll ja tähtsus oleneb teabeettevõtte tüübist. 368 K.-E. Sveiby. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion 1994, lk. 58-68 Direktorid ja loovisiksused Reklaamindus on samuti valdkond, kus direktorite ja loovisiksuste tasakaal kogu aeg kõigub edasi-tagasi. 80- ndate aastate lõpul tabas reklaamiala struktuurimuutus: bürood ostsid üksteist, neid ost-sid konsuldifirmad, nemad ise ostsid konsuldifirmasid või siis läksid nad kundede omandusse. See viitab tasakaalu rikkumisele loojate juhitavate büroode kahjuks ja direktori-te juhitavate büroode kasuks. Ettevõtlusalaste teadmiste puudulikkus on muu hulgas viinud selleni, et büroo juhtkond on andnud järele loojate palganõudmistele kaugelt üle selle taseme, mis oleks õigustatud nende töötlusväärtu-sega. Dualistliku juhitegevuse dilemma. Juhtkond peab ühendama kaks vastakat huvisuunda.
annaabi.ee 
