Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Jahti peeti odade ja vibudega, kala püüti ahingute, harpuunide ja ka algsete võrkudega. Oletatakse et hoone tüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Algkodu oli neil kindlasti väljaspool Eesti piire. Nad said tulla ainult idast või lõunast, kuna mujal oli sellel ajal jää ja hiljem meri. 3
ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi ka nahka kehakatteks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti ka kobrast. ,mereäärsetes piirkondades ka hüljest. Hülgekütid avastasid ka meie tekkkivad saared. Jahti peeti vibude ja vibu-nooltega, kala püühi ahinguteg,harpuunide ning algeliste kalavõrkudega
Need olid enamasti põhjapõdraküttide asulad. 11-11,5k aastat tagasi hakkas Eesti ala jääst vabanema. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Põltsamaa lähedalt leitud mammuti hamba vanus on 9700 aastat (vanus määrati radioaktiivse süsinikuga). See on ühtlasi ka Euroopa noorim mammutiluu. Mammutiluud on siia sattunud viimase jääaja lõppedes, mille käigus loksutati kruusa edasi-tagasi. Luud on leitud settekihtidest. 9700 aastat vana luu leiti Kunda asula juurest. Tõenäoliselt kundalased leidsid selle ja vedasid koju. Hiljem ütles selle võha analüüs, et see on hoopis 15k aastat vana. Kuramaalt on leitud 10700 eKr luu. Võib-olla mammutid elasid isegi siin jääaja lõppedes. Ida pool Siberis elasid mammutid veel hiljem (1800eKr). Kuulsaim neist on mammutipoeg Dima, keda üritati kloonida, ei õnnestunud. Swidry kultuuri poolt mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas on Kunda, Soomusjärvi, Veretje ja Burovo kultuurid.
pakkus välja, et sellised põhimõisted võisid kõlada ka protoeurooplaste suudes ja hiljem on need sõnad siis laenatud. Need on üsnagi olulised mõiste näiteks: meri, mägi, oja, mets jt. Kahtlemata on nad tähtsad ja olulised, eriti neile kes elavad loodused. Lisaks sellele leidis ta ka kalade seas: haug, siig, koha ja veel: eile, häbi, must. Tänapäeva keeleteadlased sellist vaimustust ei jaga ja pole nõus, et need olid protoeurooplaste keelest tulenevad sõnad. Tol ajal arvati, et Kundalased on siia jõudnud lõuna poole. Hiljem leitud Pulli küla tõestas, et nad on siia saabunud lõuna poolt, just tulekivi olemasolu tõttu. Kunda kultuuri ajast on meil paraku aga väga vähe andmeid. Tõsi, Lätis on üks kalmistu, millest on välja kaevatud üle 300 luustiku, Kunda kultuuri kalmistu, elanikud olid europiidse rassiga. Mõningatel oli ka kergeid mongoliidseid jooni. Tamula järve kalda pealt leiti ühe naisterahva kolp ja hiljem on välja tulnud ka jääpuuraots,
annaabi.ee 
