Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31. Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest 32. Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest 33. Aprioorne teadmine 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe') 34. Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna argiteadmised on ebamäärased, teaduslikud aga mitte. 35. Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest. 36. Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus. 37
teaduslikkusele, peaks sel olema niisugune loogiline struktuur, et tema falsifitseerimine oleks võimalik. Teaduslikkusele saab pretendeerida üksnes selline teooria, mille potentsiaalsete falsifikaatorite hulk ei ole tühi. Millised on Popperi kriitika argumendid? Popperi kriitika argumendid: Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte. Iga meie faktikonstateering on väide, kõik väited on aga hüpoteetilise loomusega ning kummutatavad. 2) Pole olemas "puhast" vaatlust, mis võiks meid varustada "puhaste", teooriast- sõltumatute faktidega. Vaatlus on alati valiv ning sõltuv sellest teoreetilisest probleemist, mille lahendamise huvides vaatlust sooritatakse. Vaatluse kirjeldamisel kasutatakse teatud teooria keelt, mis omakorda ajendab fikseerima just selle teooria seisukohalt relevantseid vaatluse külgi või kirjeldama vaadeldavat nähtust antud teooria kaudu interpreteeritud vormis.
Kui teiste rahvuste esindajad peavad kinnisusega kaasnevat vähest suhtlemisoskust ja -valmidust reeglina väga negatiivseks omaduseks, siis eestlased ise pigem hindavad seda. 2. 3 Stereotüüpide muutmine Rahvuslikke stereotüüpe ja eelarvamusi saab muuta mitmel viisil. a) Teadmiste lisamisega Erinevalt eelarvamustest, mis ei põhine informatsioonil (olgu või kaudsel) ning mis seetõttu on väga raskesti kummutatavad, on stereotüübid üldistatud teadmine ning uue teadmise lisandumisel see reeglina muutub. Seega, mida enam me erinevate kultuuride (sh ka oma kultuuri) kohta teame, seda täpsemad on meie stereotüübid. Samas ei tohi stereotüüpe võtta lõpliku tõena, mis kehtib kõikide konkreetse rahvuse esindajate kohta. Stereotüüpi tuleks suhtuda (enamasti nii ka tehakse) kui üldisesse teadmisesse, millel võib, kuid ei pruugi reaalse eluga ühisosa olla. Kui
Seejärel, kui faktid on kindlaks tehtud, saab asuda nende üldistamise ja teooriate püstitamise juurde. Teooriaid käsitletaksegi faktide üldistustena, ja neid võis lugeda tõsikindlateks üksnes niivõrd, kuivõrd nad põhinesid metoodiliselt kindlakstehtud faktidele. Popperi kriitika selle seisukoha aadressil osutab kolmele asjale: 1) teaduses ei ole absoluutselt kindlaid fakte. Iga meie faktikonstateering on väide, kõik väited on aga hüpoteetilise loomusega ning kummutatavad. 2) Pole olemas “puhast” vaatlust, mis võiks meid varustada “puhaste” faktidega. Vaatlus on alati valiv ning sõltuvalt sellest probleemist, mille lahendamise huvides vaatlust sooritatakse. Vaatluse kirjeldamisel kasutatakse teatud teooria keelt, mis omakorda ajendab fikseerima just selle teooria seisukohalt relevantseid vaatluse külgi või kirjeldama vaadeldavat nähtust antud teooria kaudu interpreteeritud vormis.
annaabi.ee 
