tihti filosoofid selleks, et argumenteerida mõne kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu. Näiteks kujutas Locke ette olukorda, mil prints ja kingsepp vahetavad ära vaimu. Sel moel argumenteeris ta seisukoha kasuks, et personaalne identiteet põhineb mälu pidevusel, mitte keha pidevusel. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse, et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. Loodusteaduslik eksperiment laboris Loodusteadusliku eksperimendi puhul oletame me tulemust, st oleme püstitanud hüpoteesi ning püüame seda kontrollida. Nagu juba märgitud, muudetakse korraga vaid üht muutujat. Tulemused on reeglina mõõdetavad ega vaja subjektiivset hinnangut. Mõõta saab grammides, sekundites, milliliitrites vms.
saledaks ja ilusaks. Rühm Robert C. Klesges poolt juhitud teadlasi (University of Memphis) jälgis peaaegu 4000 inimest vanuses 18-30 seitsme aasta vältel. Nad leidsid, et suitsetamine ei mõjutanud jälgitavate kehakaalu olulisel määral. Enamus võttis vaatlusalusel perioodil kaalus juurde, sõltumata sellest, kas nad suitsetasid või mitte. 54% vaatlusalustest kosus 5 kg ja 29% isegi 10 kg võrra. "Uuringu tulemused on rahvatervise ja terviseedenduse seisukohalt äärmiselt olulised kummutamaks just eriti noorte hulgas levinud väärarusaama suitsetamise kaalu langetavast toimest. Kui kogu noorsugu saaks teada, et suitsetamine ei aita kehakaalu langetada ja seda kontrollida, usun, et suitsetavate noorte arv väheneks olulisel määral."( "Journal of Consulting and Clinical Psychology" 12.1998.a.) Naistel võib olla meestest raskem suitsetamisest loobuda, selgus Pennsylvanias läbi viidud uuringust. Naised muretsevad reeglina rohkem suitsetamisest loobumisega kaasneva
· Süü ja süüdlaste otsimine põhjuste asemel · Tõde ja vale vaheldumisi · Defineerimata mõistete kasutamine · Varjatud väited 4.3. Muud mõjustamisvõtted · Metafoorid, võrdlused, vastandused · Paradoksid, üllatused · Sõnamängud · Tsitaadid · Lendsõnad, lendlaused · Alg- ja lõppriim, rütm · Arvumaagia Artiklis "Tallinna abilinnapea tõrjub pistisejutte" on peategelane ise algatanud enda suhtes juurdluse, kummutamaks väiteid justkui oleks ta mingite teenete eest saanud kinkekaarte. Sellise käitumisega teenib abilinnapea kindlasti plusspunkte, sest kui tal oleks midagi varjata, siis ei paluks ta kapol juhtumit uurida. Eesti Ekspressi ajakirjanikel olevat aga hoopis muud andmed ja tundub, et poliitik on sildistatud. Artikkel "Muudatus ei kärpinud SMS-laenu intresse" viskab taaskord kivi valitsuse kapsaaeda, näidates suutmatust kiirlaenuandjatega võitlemises. Rumalad inimesed,
Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid, selleks, et ergumenteerida mõne kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu. Mõttelised eksperimendid on olnud olulised ka füüsika arengus. Näiteks arvatakse et Galileo Galilei ei kukutanud ilmselt kunagi kaht erineva kaaluga kuuli viltusest Pisa tornist alla kummutamaks aristotellikku vaadet, et raskem keha langeb kiiremini kui kergem. Selle asemel kujutas ta vastavat eksperimenti lihtsalt ette. EKSPERTHINNANG. Eksperthinnang e. erivorm ankeedist. Erinevuseks on see, et anketeerimisel on vastajateks väga mitmesugused inimesed, aga selle meetodi puhul on hinnangu andjateks ainult spetsialistid, nende kogu, komisjon , st oma ala parimad asjatundjad (näiteks eksamikomisjoni töö hinnangu andmisel). Hinnangu andjate hulk ei ole siinjuures oluline
Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses. Tema looming luuletused, jutud ja kunst muistendid on napp ja juhuslikku laadi, see sünnib eeskätt praktilistel vajadustel ning seostub tema tegevusega ÕESis. Kummutamaks baltisaksa haritlaste hulgas tol ajal levinud seisukohta, et eesti keel on arenematu ja vaene ning sureb välja koos oma kultuuritu kõnelejaskonnaga, rõhutas ta eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Faehlmann on loonud kaks pikemat eestikeelset luuletust, oodi ,,Suur on, Jumal, su ramm" ja dialoogluuletuse ,,Piibu jutt", ning kümmekond epigrammi.
annaabi.ee 
