Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui pigistada ühendatavat kummivoolikut. 3. Mõõtke katse algul veesamba kõrgus h1. Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett voolata anumasse D. Jälgige, et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A. 4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2. 5. Väljavoolanud vedeliku ruumala V määrake mensuuriga. Tulemused kandke tabelisse. 6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist, siis tuleb mõõta ka väljavoolanud vee temperatuur. 7. Arvutage sisehõõrdetegur ja tema viga.
4. p=ρgh kus ρ on vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Kapillaartoru raadius r on märgitud katseseadmele. Töö käik 1. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1…2 cm allapoole anuma ülemisest äärest (joonis 1). 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui pigistada ühendatavat kummivoolikut. 3. Mõõtke katse algul veesamba kõrgus h1 kapillaari alguseni. Vertikaalse kapillaartoru korral tuleb kõrgus mõõta kuni kapillaartoru lõpuni. Avage kummitoru sulgev näpits ja laske vett voolata anumasse D. Jälgige et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A. 4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2 . 5
Vee temperatuur t ° 20,3C 0,32C Vee sisehõõrdetegur η 8,39 10 4 Pa s 0,38 10 4 Pa s 2. Töö käik 1. Sean kapillaartoru C horisontaallaeks. Valan reservuaari A vett , kuni vee nivoo ulatub 1… 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest (skeem) 2. Kontrollin ,et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A , kui pigistada ühendavat kummivoolikut. 3. Mõõdan katse algul veesamba kõrgus h1. Avan kummitoru sulgev näpits ja lasen vett voolata anumass D. Jälgin ,et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A. 4. Sulgen näpits ja mõõdan veesamba kõrgus h2. 5. Väljavoolanud vedeliku ruumala V määran mensuuriga. Tulemused kannan tabelisse. 6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist ,siis mõõdan ka väljavoolanud vee temperatuur. 7. Arvutan sisehõõrdetegur ja tema määramatus. 3
Muidugi tuleb jälgida emise käitumist, tema agressiivsuse korral tuleks põrsad piserdada kokku näiteks sama emise uriiniga. Emise puurispidamisell on oht, et ta põrsaid eluohtlikult rünnata saab, väiksem 34. Sigade süstimistehnika. Sigade süstimiseks kasutatakse mitmesuguse suurusega süstlaid ja nende juurde kuuluvaid süstlanõelu e. kanüüle. Nõela ühendamiseks süstlaga võib vahetükina käsutada peenikest kummivoolikut, mis väldib nõela murdumist. Süstlad ja nõelad steriliseeritakse enne süstimist keetmisega. Kui süstal ja nõelad ei ole mäda ning mustusega saastunud, võib neid desinfitseerida ka 70° alkoholiga. Süstimine naha alla süstitakse piirkondadesse, kus alusnahk on hästi arenenud ning nahk seetõttu hästi liikuv ja kergesti volti tõstetav. Sigadele tehakse nahaalust süstimist tavaliselt kõrva taha või kubemevolti.
4000 km tagant määrdepritsiga, milles on õli An-8, AG-6 reguleappolt hoolikalt, vastumutriga ja kontrollitakse või ÄC-8. Nipli puudumisel võetakse trossi ülemine ots uuesti vahet. lahti ja puhastatakse mustusest (soovitatav on trossi otsa Rippklappidega mootoril asetatakse reguleeritama loputada bensiinis). Õlitamise hõlbustamiseks kinnitatakse silindri alla vann, võetakse maha klapikambri kaas ja las- trossi ümbrise^ ülemisele otsale tükike kummivoolikut takse välja sinna kogunenud õli. Pärast seda seatakse (joon. 109, a). Õlitamine on veel lihtsam, kui trossi ümb- kolb survetakti ü. s. seisu ja kontrollitakse klapi ja nookuri risele kinnitada joonisel 109, b näidatud viisil plastpudel. vahet («Dnepritel» peab see olema 0,07 mm, «Uraalidel»...--- Pudeli pigistamisega saab õli kiiresti suruda ümbrisesse, 0,05 mm). Kui vahe ei ole õige, reguleeritakse seda nagu