NB! Nisukliid on ebapüsivad, oksüdeeruvad. Õigete säilitustingimuste korral saab nisujahu kvaliteetsena hoida kuni aasta. Järelikult väga suuri jahukoguseid pole mõtet endale tagavaraks soetada. Külma või kuumakahjustatud terade valgud hüdrateeruvad aeglasemalt, kleepvalgu struktuur moodustumine ja taigna kerkimine kestab kauem. Tärklise muundumine Jahu värvus Tyr oksüdatsioon türosinaasi toimel Mõru maitse lipoksügenaas Kummivaigud - rukkis Sooda ja B1 Sai on veidi energiarikkam (210-260 kcal) kui leib (190-220) Valgud: rukki-, nisu ja odrajahus on kõigis valku ~10% ja vett 14 % Nisukliides 16,6 ja nisuidudes 25% kamas 13,8% valku Keedetud makaronides 3,4 % valku ja 78 % vett Rukkileivas on keskmiselt 6-7 % valku ja 45-55 % vett Vitamiine on samuti rukkijahus oluliselt rohkem kui nisu- ja odrajahus: E vitamiini on rukkijahus ~2* rohkem kui odrajahus ja 5* rohkem kui nisujahus
Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1
Sahharoos e peedisuhkur (koosneb 1fruktoosi ja 1glükoosi jäägist), laktoos ja maltoos e linnasesuhkur (koosneb 2glükoosijäägist, idanevad seemned). c) Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks; Tärklis (glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos (taimede rakukestades), inuliin (fruktoosi monomeeridest, korvõielistes asendab tärklist), kummivaigud ja limaained (mitmesugustest monosahhariididest). d) Pektiinid – suhkurhappe ja uroonhappe polümeerid. e) Glükosiidid – rasvhapped, alkoloidid, sahhariidina nt monosahhariid. Aminohapped ja valgud – aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.
On samuti tooraineks keemiatööstusele, kus kasutatakse seda plassmassi- ja kummitööstuses. Ligniini on männis, kuuses 28% aga kases 20%. On termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb.Samal moel muutub ta ka niiskusega elastsemaks ja kuivamisega rabedamaks. Nendel omadusel põhineb puidu plastiline paindumine. Vaigud- eritavad vaigukäigud. Vaigukäigud asetsevad puidus, vaigurakud koores (vedelad vaigud- suur eeterlike õlide sisaldus...tahked vaigud... kummivaigud) Parkaine e tanniin- Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkaineid (valge pulber, mida saadakse puukoorest- eriti noore puu koorest, lehdetest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel.
annaabi.ee 
