Mittemetall Tavatingimustes rabe kollane, rohekas, punakas kristalne aine. Elektrit mittejuhtiv , halb soojusjuht. Kristalne väävel vees ei lahustu. Keemiliselt aktiivne tavatemperatuuridel reageerib leelis- ja leelismuldmetallide, vase, hõbeda ja elavhõbedaga moodustades sulfiide. Kasutusalad Üle50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Mineraalväetiste tootmine. Kemikaalide tootmiseks. Kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. Tuletikkude, lõhkeainete,mürkkemikaalide, värvide, ravimite ipt ainete saamiseks. Biotoime S ühendeid kasutatakse ka ravimitena. Lihtainena pole mürgine. Sissevõtmisel on lahtisti, salvides ja pulbrite koostises kasutatakse nahahaiguste ravil. BaSO4 on kontrastaine mao- ja soolestiku röntgenuuringus. Na- sulfaat e glaubrisool on lahtisti. AIK sulfaat e maarjajää on vesilahusena kompressivedelik. SO2 e vääveldioksiid on ohtlik õhu saastaja
siirupi tootmisel, naha parkimisel, taimekasvatuses · Saadake väetisi, värve, kunstkiude, lõhkeaineid, lakke, ravimeid VÄÄVLI JA VÄÄVLIÜHENDITE TÄHTSUS · Tuletikkude süütesegust peades kasutatakse väävlit. · Põllumajanduses läheb vaja 10-15% väävlit, mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises. · Tselluloosi eraldatake puidust sulfit-või sulfaatmenetlusel. · Raputades väävlit kautsikulehtedele muutuvad lehed kummiks. LEVIK LOODUSES · Esineb ehedal kujul kui ka ühendite koostises · Ehedena vulkaanilistes piirkondades · Kuulub valkude koostisesse · Keskonna probleemi tekitaja- happevihmad (kütuste põletamisel paiskub õhkub vääveldioksiidi) · SO2 , SO3 NO3 reageerivad õhus vihmaveega põhjustades mitmeid sademeid. Tänan kuulamast!
ning moodustavad mitmeid happeid, mis sademetena langevad maapinnale Happevihmad põhjustavad taimede hävimist, metsade hukkumist, ehitusmaterjalide lagunemist, metallide korrosiooni. Väävli ja väävliühendite tähtsus Tuletikkude süütesegust peades kasutatakse väävlit. Raputades väävlit kautsukilehtedele muutub viimane elastseks kummiks Tselluloosi eraldatakse puidust sulfit või sulfaatmenetlusel Põllumajanduse tarbeks läheb umbes 1015% väävlit, mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises Väävel on sissevõtmisel lahtisti ja peenpulbrina ärritab nahka Väävel ja väävliühendid on mõjusad ravimid Must püssirohi sisaldab ka väävlit: 2KNO3 + 3C + S=K2S + 3CO2 + N2 Püssirohu põlemine
oksüdeerijate (näiteks kuum kontsentreeritud lämmastikhape) suhtes, moodustades positiivsete oksüdatsiooniastmetega (IV ja VI) ühendeid. S + 2HNO3 _ H2SO4 + 2NO 3.Väävli kasutusalad Üle 50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse väävlit veel mineraalväetiste tootmiseks, kaltsiumvesiniksulfiti valmistamiseks (seda rakendatakse puidust tselluloosi eraldamiseks), kemikaalide tootmiseks, kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, tuletikkude, lõhkeainete, mürkkemikaalide, värvide, ravimite jpt ainete saamiseks. 4.Väävli biotoime (ülesanded organismis, vaegusest tingitud probleemid, tuntumad toiduallikad Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel
sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid. Lähteaineks on loodusliku kautsuki saamiseks on kautsukipuu hevea piimjas mahl, nn. Lateks. Asuv hevea koore all kanalikestes, kogumiseks tehakse puukoorde sisselõikeid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Et kautsuki kummiks muuta töödeldakse teda väävliga, seda protsessi nimetatakse vulkaniseerimiseks. Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Esimeseks tööstuslikuks sünteetiliseks kautsukiks sai butadieenkautsuk ehk buna. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Kautsukiistandused
arseeni- ja raskmetallimürgistuse korral seespidiselt, nahahaiguste ja sügeliste ravil välispidiselt ja näiteks olmes joodiplekkide kõrvaldamiseks riietest. Kasutusalad Üle 50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse väävlit veel mineraalväetiste tootmiseks, kaltsiumvesiniksulfiti valmistamiseks (seda rakendatakse puidust tselluloosi eraldamiseks), kemikaalide tootmiseks, kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, tuletikkude, lõhkeanete, mürkkemikaalide, värvide, ravimite jpt ainete saamiseks. Seos elusorganismiga Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Täiskasvanud inimorganismis on 140 g väävlit. Väävel kuulub kõhunäärme hormooni Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium insuliin koostisse. Inim- ja loomorganismis on väävlirikkamad juuksed, küüned, karvad, kabjad, sarved ja suled
Broomi kasutatakse veel tulekustutusvahenditena. Jood Ravimite valmistamine, kasutatakse tööstuses. Joodi kasutatakse pisikuvastase ainena naha puhastamiseks, samuti ravitakse joodiga kilpnäärmehaigusi ja veresoonte lupjumist. Väävel Tuletikkude süütesegust peades kasutatakse väävlit. Raputades väävlit kautsukilehtedele muutub viimane elastseks kummiks. Põllumajanduse tarbeks läheb umbes 10-15% väävlit, mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises. Lämmastik Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks. Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks, nt. külmutusseadmetes. Lämmastikku kasutatakse elektrilampide täitmisel
sellega veekindlaks paate, jalanõusid ja riietusesemeid. Nad valmistasid lateksist abil ka lähkritaolisi kotte vedelike hoidmiseks. Lateksi nätsutamise tulemusena saadi aga hästi põrkuvaid hüpikpallikesi, millega nad end lõbustasid. Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley, et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks .1823. aastal pani soti insener Ch. R. Mackintosh tähele, et kautsuk lahustub suurepäraselt naftas ja kivisöe 12 koksistamisel saadud kergõlis Naftas või õlis immutatuna sobib kautsuk suurepäraselt vihmamantlite valmistamiseks, mida nimetati mäkintossideks.Veel samal aastal hakati ka kautsukikalosse tootma. Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks
riietusesemeid. Nad valmistasid lateksist abil ka lähkritaolisi kotte vedelike hoidmiseks. Lateksi nätsutamise tulemusena saadi aga hästi põrkuvaid hüpikpallikesi, millega nad end lõbustasid. Euroopasse tõid esimesena kautsukipallikesi Kolumbuse madrused. 1770. aastal märkas tuntud Inglise keemik J. Priestley, et kautsukitükikesega saab kergelt kustutada pliiatsiga kirjutatut ning nimetas selle India kummiks (indian rubber).1823. aastal pani soti insener Ch. R. Mackintosh tähele, et kautsuk lahustub suurepäraselt naftas ja kivisöe koksistamisel saadud kergõlis Naftas või õlis immutatuna sobib kautsuk suurepäraselt vihmamantlite valmistamiseks, mida nimetati mäkintossideks. Veel samal aastal hakati ka kautsukikalosse tootma. Mantlid olid küll veekindlad, kuid muutusid palava ilmaga kleepuvaks ja jahedas rabedaks. Vabrikandid lubasid suuri summasid neile, kes leiutab mooduse nende puuduste
ei osale tuntavalt vesiniksidemete moodustamisel; ei anna nii palju kordseid sidemeid; võib anda kuni 6 sidet. · Väävel erineb hapnikust ka võime poolest moodustada homoahelaid -Sn-. · Väävel esineb peamiselt mitmesuguste sulfiidsete metallimaakidena ja on näiteks vase tootmise kõrvalproduktiks, kuid esineb ka lihtainena ning divesiniksulfiidina (H2S) naftas ja maagaasis. · Väävlit kasutatakse väävelhappe tootmise lähteainena ja kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. · Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem. Väävliaurud koosnevad madalamal temperatuuril samuti S8 molekulidest, temperatuuril üle 720 °C hakkab tekkima ka S2. 43. Iseloomustage hapnikule vastavat allotroopi.
4. Komposiitmaterjali jäikus ja millest see oleneb. Komposiitmaterjalide jäikus oleneb koormuse suunast. Nad on anisotroopsed. Pikki kiudu on suur jäikus. Ristikiudu, või armeerimisel disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal. 5. Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted. a) Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele. Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal. b) Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava. c) Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu. d) Liimimine
mille soojuse arvel S sulab. Sulaväävlisse juhitakse teise toru kaudu aururõhku, mis surub vedela väävli kolmanda toru kaudu maapinnale. Utmiskambri meetod- lisandeid sisaldavat S-maaki kuumutatakse erilises ahjus ja eralduvatel väävliaurudel lastakse jahtuda kogumiskambris. S sadeneb peente kübemetena (väävliõis). Kasutamine: Väävlit kasutatakse väävelhappe tootmise lähteainena ja kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, mineraalväetiste tootmiseks, tuletikkude, lõhkeainete, mürkkemikaalide, värvide jpt ainete saamisel. 43. Iseloomustage hapnikule vastavat allotroopi. Hapniku allotroop osoon O3 on sinakas teravalõhnaline diamagnetiline gaas, mis kondenseerub -112 °C juures. Ebapüsiv, diamagnetiline gaas. Lahustub vähesel määral ka vees, kuid paremini lahustub süsivesinikes ja halogenosüsivesinikes. Osoon tekib stratosfääris kiirguse toimel. Mittekatalüütiline fotokeemiline reakts: 3/2O2O3
annaabi.ee 
