Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu. Ometi leian sellise arvamise olevat kangekaelse juhmuse, kusjuures Mõistust näivad mulle kummardavat kõige tulisemalt need, kelledel seda kõige vähem on. See juhmus seisneb egoistlikus kalduvuses pidada ennast universumi keskpunktiks, uskumata midagi selle kohta, mis eneselt tähelepanu kõrvale juhib. Kui selline inimene näiteks luuletama hakkab, jälgib ta vaid pinnalisemaid emotsioone, mida olemasolemine temas tekitab. Tulemuseks võib olla kaunis ja kunstipärane teos, millel aga puudub tunnetuslik mõõde, ja kuna eesmärgiks polegi enesesse sügavuti vaatamine,
(Olovernes läheb sisetelki, Pagoas välja. Silmapilguks jääb esitelk tühjaks, kostab kandlehelin ja laul; siis lükatakse Juuditi telgi ukseriided ettevaatlikult kõrvale ja nähtavale tuleb Susanna uudishimulik nägu. Leides esitelgi tühjana, võtab ta julgust ja astub sisse, käib ringi, vaatab, imestab. Siis hakkab kostma Juuditi arglik hääl, mis hüüab ümmardajat.) Juudit räägib, et esimest korda elus tundis ta kummardavat elavat jumalat. Susanna märgib ka, et Olovernes paistis olevat ka päris sissevõetud. Juudit heietab Olovernese nime nagu oleks armunud temasse. Juudit jõuab järelduseni, et ta peab Oloverneselt lapse saama. (Nimetu ilmub oma telgist.) Nimetu ja Juudit saavad tuttavaks. Juudit tunnistab, et tal jooksis judin üle selja, kui Nimetu Olovernesele kallale tormas, ent ta ei oska öelda, et kumma mehe pärast see oli. Arvab, et mõlema pärast. Lepitakse kokku kohtumine õhtul Juuditi telgis.
Mitmekesised ja huvitavad lood jumalatest, eriti Ramast kõnelevates eepostes, läbivad iga elu kihistust ja on hindude jaoks alati olemas Rama poole pöördutakse regulaarselt abi saamiseks ja mehed püüavad teda jäljendada, samuti nagu naised vaatavad imetlevalt tema naise Sita poole. Hinduism on sünkretistlik, polüteistlik ja killustunud religioon, mis tuleneb põliste kultuste integreerimisest aarialaste toodud vedaismiga. Hinduismis ei ole kõikide poolt kummardavat Jumalat, ühiseid kombetalitlusi ega hierarhilist organisatsiooni. On sadu erikujulisi ja eri nimedega jumalusi. Seda panteoni korraldavad kaks peamist jumalust, Siva ja Visnu. Erinevalt braahmani hinduismist, mida tunnistavad õpetatud inimesed, austatakse rahvalikus hinduismis külajumalusi, kes on ühtaegu eestkostvad ja hirmuäratavad, igal kogukonnal on oma lemmikjumalused. 4 1.4. Kommentaarid ja tõlgendamine
T~osi m¨argi piltm~oisteliselt koosne- juures seletab ju- vana ja . M¨argikuju ba peaks . on kol- alaosas on loomakere neli jal- ba kujutis ja kujutab kol- ga ja saba, u¨laosas aga valgeks pa kummardavat ini- pleekinud pealuu. M¨argi kah- mest. Oletada v~oib. et on te t¨ahendust: "valge" ja "soo" vaid v¨alimus ja vorm , on siiski raske u¨hendada. Ilm- mis seesmise jumaliku s¨ademe selt on tegu kas laenu v~ o i kaotanud