Kuidas muudmoodi selgitada kõiki suurriikide valitsejate karmi käe all sündinud imesid, inimkonna hindamatuid aardeid? Kurja lõplik võitmine teeks ainult halba, kuna siis lõpeks ka edasiviiv võitlus heaga. Sõjakuseta ja, kui soovite, õeluseta poleks olemas ei Egiptuse püramiide, aastatuhandetevanuseid eeposeid ega ei ühelgi tasemel poliitikat. Oleks kiviajal iga hõim üksteist aidanud ning ei kordagi abivajajale selga keeranud, kummardaks me arvatavasti tänagi tuld ning kodumetsas silkavaid kitsi, keda kiviodadega karjakesi jahtida. Ükskõik, kui palju headust ülistatakse ning propageeritakse, on edasiarenemiseks vaja ka pisut kurja ning mis seal salata, veidike õelust pesitseb eranditult igaühes. Muidugi tuleb tõmmata piir kurjategija surma üle õlgade kehitamise ja massimõrvade korraldamise vahele. Kui palju tahes annab üdini headesse inimestesse uskumine meile
igaveseks enda juurde Olümposele. Herakles suri oma naise vea tõttu. Ta pani selga kentauri verega üle kaetud särgi, mis põletasid Heraklese kehas ära nii kondid kui ka vere. Prometheus: Vormis savist esimese inimese, Pallas Athena puhus sellele elu sisse. Inimesed ei teadnud, kuidas kasutada hinge. Prometheus õpetas neid töötama, ehitama ja elama. Näitas kätte toormaterjalid ja tööriistad, arstirohud. Zeus sai kurjaks, tahtis, et inimesed Jumalaid kummardaks ning soovis ohvreid. Prometheus tekitas 2 hunnikut, ühes liha, teises rasv ja kondid, Zeus valis rasva ja kondid. Zeus ei jätnud seda karistamata, võttis inimestelt tule. Prometheus varastas tule tagasi. Zeus sai teada, käskis teha ilusa tüdruku ning ta maale saata, tüdrukuga saatis kaasa hädad ja haigused. Prometheus aheldati kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. Ta ei palunud armu, kandis oma karistust. Määras hiiglasliku kotka Prometheust piinama
tõmbavad jõgedele ja ojadele jää peale nii, et ainult kärestikud ja veskitammide alused ära ei külmu. Foto: Fred Jüssi Niisugustel jõelõikudel võibki siis näha rästa suurust tumepruuni lindu, kel valge laik kurgu all. Siit see papi nimigi, sest lind meenutab kirikuõpetajat, kel must talaar üll ja valge manisk ees. Kui linnukest pikemalt vaatama jääda, siis võib näha, mismoodi ta aeg-ajalt kehaga nõksutab ja seegi on, nagu kummardaks kirikisand palvusi üteldes. Vanasti kutsuski rahavas vesipappi jõekirikisandaks või jõeköstriks. Jõekärestikele ja allikalistele ojadele tuleb vesipapp meile põhja poolt -- Skandinaaviast, Põhja-Soomest ja Koola poolsaare jõgedelt, kus talved käredad ja häid jahimaid kasinasti. Jahti peab vesipapp vee all. Hüppab kärestikku ja kui jälle veepinnale vupsab, siis toob kaasa mõne puruvana, kooriklooma või koguni väikese kalakese, et see jääserval nahka pista
alles siis, kui ta enam midagi ei tunne."" Lk 232,,,,Inimene on vana alles siis, kui ta enam midagi ei tunne."" (Ravic) Lk 240,,Rott inimese nahas, mõtles Ravic. Rott inimese nahas ja seda rotti ei uputa iial. Mis läheb sellele idioodile korda, kas mul passi on või ei ole? Aga rott haistab midagi, ja roomab august välja." /---/ ,,Paberitükk! Oli sul seda või ei olnud paber jääb paberiks. Ja kui see paberilipakas käes oleks, paluks see olend sult vabandust ja kummardaks, ükspuha, kas oleksid terve perekonna ära tapnud või panga tühjaks röövinud see mees lööks kulpi. Isegi Kristus vireleks tänapäeval vanglas, kui tal passi poleks. Pealegi oleks ta juba tükk aega enne oma kolmekümne kolmandat sünnipäeva maha löödud." Lk 242,,,,Heategusid ei tohi teha. Maksab ennast kohe kätte. Ma oleksin pidanud rahulikult pealt vaatama, kuidas naine verest tühjaks jookseb. Me elame raudsel ajastul, Veber."" (Ravic) Lk 252,,Liiga hästi elanud, mõtles ta
annaabi.ee 
