· Araabias traditsiooniline tervitamine ninade kokku hõõrumine. Kui grupis ollakse, siis tervitatakse iga inimene ükshaaval ära. · Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Seal on erinevaid võimalusi tervitamiseks, aga see oleneb rääkija ja kuulaja sotsiaalsest staatusest. Kui sulle kummardatakse siis kummardad vastu, sama madalale. Mitte vastu kummardamine on ebaviisakas. See kui madalale kummardad oleneb staatusest. Tervitatakse ka kättpidi, aga siis nad tervitavad õrnalt, ja seda ei tohi võtta nagu halba suhtumist, nad tervitavadki õrnalt, kui kättpidi tervitavad. Kummardudes kummardavad terve esikehaga ja ka pea panevad suht alla. · Tais pannakse käed kokku ja kummardatakse, mida kõrgemal näo suhtes käsi
Piibli-Saatan on eelkõige kiusaja, kes meelitab usklikke Jumalast taganema ja Tema tahte vastu eksima. Uues Testamendis üritab Kurat saada Jeesust enda teenistusse, pannes mitmete maiste ahvatlustega proovile ustavuse Isale. Viinud Kristuse templi katusele, näitab kurjuse kehastus talle kõiki maailma kuningriike, nende rikkust ja materiaalseid väärtusi. Lasknud Jeesusel mõnda aega vaadata, ütleb: "Selle kõik annan ma sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad." Kristus keeldub, teades, et kaduva maailma rõõmud on väärtusetud taevase kirkusega võrreldes. Saatana-poolsetele ahvatlustele järeleandmine pakuks vaid hetkelist naudingut ja muudaks võimatuks tegutsemise inimkonna hüvanguks. Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse Jumala ja Luciferi vahel enne maailma loomist,
Neist lähtuvalt tuleb elada. On kolm jumalat. Brahma oli looja. Visnu saab maailmas võtta erinevaid kehastusi. Siva hoiab maailmat ülal, läbi tantsu. Isiba oli Siva poeg. Usutakse, et kõik kordub uuesti. Lõppu ei ole. Aega ei saa raisata, sest sellel pole ei algust ega lõppu. Universum on pulseeriv, otsatu. Hinduismis on arusaam kõikide religioonide võrdsusest. Kõik jumalad taanduvad lõpuks üheks Brahmaks. Temast on tekkinud maailm ehk monism. Läbi kõikide jumalate kummardad ikka Brahmat. Hing on primaarne, keha on sekundaarne. Inimene peab jõudma selgusele, et Brahma ja Atman (hing) on üks. Kes selle kogemuseni jõuab, on lunastatud. Inimene, kes elab elu läbi naudingute, läheb eesmärgist mööda. Inimene peab sündima niikaua uuesti, kuni ta tajub, et on Brahmaniga üks. See, kelleks inimene sünnib, saab karma poolt otsustatud. Mida madalamasse kasti inimene sünnib, seda halvem karma tal enne taassündi oli. Moksa - õnneseisund
Piibli-Saatan on eelkõige kiusaja, kes meelitab usklikke Jumalast taganema ja Tema tahte vastu eksima. Uues Testamendis üritab Kurat saada Jeesust enda teenistusse, pannes mitmete maiste ahvatlustega proovile ustavuse Isale. Viinud Kristuse templi katusele, näitab kurjuse kehastus talle kõiki maailma kuningriike, nende rikkust ja materiaalseid väärtusi. Lasknud Jeesusel mõnda aega vaadata, ütleb: "Selle kõik annan ma sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad." Kristus keeldub, teades, et kaduva maailma rõõmud on väärtusetud taevase kirkusega võrreldes. Saatana- poolsetele ahvatlustele järeleandmine pakuks vaid hetkelist naudingut ja muudaks võimatuks tegutsemise inimkonna hüvanguks. Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse
mõju avaldanud kui Heinrich Heine. Luuletemaatika armastus Kaunitar Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled teda nähes aga sa nagu segaduses tardud, kõik äkki vakatab su sees ja kummardad täis vaga hardust siis ilu pühaduse ees. Luuletus on pühendatud ühele kaunile naisele, kelleks on krahvinna J. M. Zavadovskaja (1807-1874). Selle luuletuse kirjutas Puskin krahvinna albumisse. Puskin imetleb naist ning rõhutab tema ilu. Vihjab ka sellele, et temaga ei saa kedagi teist võrrelda. Esimeses salmis on kasutatud ristriimi, teine salm on kirjutatud vabavärsis. Kujundepiteelidest on kasutatud: veetluste imepärast, kauniduse särast. Hoidjale
annaabi.ee 
