Jälle üks vägev teadmine. Postimees : Mart Juur (21.12.2007) Ka ilma Kivirähki romaanita võiks tänavust kirjandusaastat päris hästi kordaläinuks hinnata. «Mees, kes teadis ussisõnu» on siiski igas mõttes väga eriline raamat. Postimees: Neeme Korv (21.12.2007) Juba sündides kultuslik. Päev-paar pärast ilmumist juba laialt tsiteeritud. Ei anna end nii kergesti kätte kui «Rehepapp», kuid tervikuna ehk isegi mõjuvõimsam. Lastekirjanduse uurija: Krista Kumberg (21.12.2007) Juba sündides kultuslik. Päev-paar pärast ilmumist juba laialt tsiteeritud. Ei anna end nii kergesti kätte kui «Rehepapp», kuid tervikuna ehk isegi mõjuvõimsam. Minu arvamus: Mulle meeldib see raamat väga. Olen seda kaks korda lugenud, väga võimalik, et loen kunagi ka kolmandat korda. Raamatus on Kivirähkile omapärast iroonilist huumorit ja mõne koha peal sai isegi naerdud. Mõnes kohas läheb Kivirähk minu jaoks kirjeldamisega veidi liiale
uute nimede) tähtsat rolli, sest kirevad ja huvitavad illustratsioonid köidavad lugejate tähelepanu sama efektiivselt kui kirjaniku tekst. Autor aga hoiatab, et mõnikord kaasneb probleem ilusa välisilmega raamatuga: raamatu sisu jätab soovida, kuigi kujundus on oivaline. Jaanus Vaiksoo arvates on kindlasti vaja meedias pöörata lastekirjandusele rohkem tähelepanu. Kuid esiteks pole meil kunagi liiga palju asjatundlikke lastekirjandusest kirjutajaid (nagu Krista Kumberg, Mare Müürsepp, Ilona Martson, Jaanika Palm) ja teiseks ei tunta ka suure kirjanduse kõrval lastekirjanduse vastu endiselt erilist huvi. Lastekirjandust ei tohi unustada, sest tulevased suure kirjanduse lugejad kasvavad selleni huvitava lastekirjanduse kaudu. Noorkirjanduses on aga selline olukord, et see on muutunud viimastel aastatel järjest enam siseringi teemaks, s.t nii lugejad, kirjutajad kui ka kriitikud on enamasti eakaaslased ja vanematel
- Haridus. 2003/6, lk 10-12. · Mitme autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide: SISASK, U. & KAHRO, A. Astroloogia ennustab minevikku. - Loodus. 2003/3, lk 10- 13. · Artikkel ajalehest: AUTORI NIMI, Initsiaali(id). Artikli pealkiri. - Ajalehe nimi kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: KUMBERG, K. Nali on meie ainuke tõeline kaitseingel. - Postimees. 2003, 30.05 13 · Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: (A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).- Eesti Päevaleht. 2003, 24.02
Buratinol ei ole nii palju hingelisi läbielamisi kui Pinocchiol. Tal ei ole ka mingit soovi saada päris poisiks. Koos teiste nukkudega avavad nad oma teatri Välk ning leiavad kõik meelepärast rakendust. Päeval lubavad nukud viisakalt koolis käia ja õhtuti mängivad nad teatris omaenese elulugu. Kõik on rahul ja rõõmsad. Poolsada aastat, mis lahutavad Pinocchiot Buratinost, on muutnud ka nuku eneseteadlikkust ja unistusi. Olla inimene pole enam nii oluline. (Kumberg 2007) 10. Inglise lastekirjanduse “kuldajastust”. Perioodi üldiseloomustus. Inglise lastekirjanduse klassika on soodustanud: fantaasiarikkuse, mõttetiheda mängu ja lastepärase sõnastuse kõrgema väärtustamise kogu maailma lastekirjanduses. NB! Sel ajal lapse mängust lähtuv kirjutuslaad! Kuldajastu lastekirjandus juhatatakse sisse Alice’iga ning lõpetatakse A.A. Milne’i Winnie Puhhiga (1924 -
annaabi.ee 
