b. vähenevad kulutused tootmise planeerimisele ja juhtimisele c. vähenevad kulutused järelevalvele d. tõuseb individuaalne tootlikkus e. vähenevad kulutused instrumendimajandusele 9 Milles seisneb Turing'i test? : a. Osalevad mees, naine, operaator ja tehisintellekt b. Osalejad on erinevates ruumides ning ühendatud arvutiga c. Operaatori ülesandeks on esitada küsimusi ning saadud vastuste põhjal määrata, kumbas ruumis on mees, kumbas naine d. Operaatori ülesandeks on esitada küsimusi ning saadud vastuste põhjal määrata, kumbas ruumis on mees, kumbas naine e. Mehel on lubatud valetada f. Naisel on lubatud valetada g. Operaatoril on lubatud valetada Võrdse arvu katsete korral (näit 100) võrreldakse, kumb sai parema tulemuse: kas operaator või tehisintellekt. 10 Mida ei võimalda negatiivselt tagasisidestatud pneumovõimendi? : a. signaali kordamist b
11 11 x1 = 0 konstantne MDNK ja MKNK leidmised on teineteisest sõltumatud ja nad võib leida 10 1 0 0 1 10 1 0 0 1 ükskõik kumbas järjekorras. Leiame esimesena MDNK konstantsed muutujad 1-de kontuurile vastav ! DNK saadakse alati loogikafunktsiooni 1de piirkonnast ! vaadeldavas kontuuris elementaarkonjunktsioon Kontuuride valimise reeglid x 3 x4 x1 x 2 00 01 11 10 x 3 x4
Loogikafunktsioone võib minimeerida nende avaldise teisendamisega loogikaalgebra põhiseoseid ja loogikatehete asendusseoseid kasutades. MDNK ja MKNK leidmised on teineteisest sõltumatud ja nad võib leida Loogikafunktsiooni minimeerimine Karnaugh' kaardi abil ükskõik kumbas järjekorras. Loogikafunktsiooni minimeerimine on Karnaugh' kaardi põhiline Leiame esimesena MDNK rakendusvaldkond. ! DNK saadakse alati loogikafunktsiooni 1de piirkonnast ! Karnaugh' kaart on kõige eelistatum minimeerimisvahend, kuid ta on rakendatav ainult kuni 6-muutuja loogikafunktsioonide korral
Klassifikatsioon I - Nõuded mälule on vastuolulised: võimalikult suur maht, võimalikult väiksel infokandjal, võimalikult väike pöördumise aeg (kiire), võimalikult väike energiatarve. Milline füüsikanähtus võib olla info salvestajaks: peab olema 2 püsivat olekut; kahe püsivaoleku vahel peab olema energia barjäär, st et ta ei lähe ühest püsivast olekust teise ilma välise energiaga mõjutamata; väliselt peab olema võimalik teha kindlaks kumbas püsivas olekus ta on (lugemine); väliselt peab olema võimalik teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine). Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: deformatsioon, laeng, positiivne tagasiside, magnetilised nähtused, optilised nähtused, viiteliin. Klassifikatsioon II joonisel allpool: Pilet 15 1. Registrid. Vaata Pilet9 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Vaata Pilet3 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris
Nõuded mälule on vastuolulised : ·Võimalikult suur maht ·Võimalikult väikesel infokandjal/salvestajal (suur tihedus) ·Võimalikult väike põõrdumise aeg (kiire) ·Võimalikult väike energiatarve Milline füüsikanähtus võib olla info salvetajaks: ·Tal peab olema kaks püsivat olekut ·Kahe püsiva oleku vahel peab olema energia barjäär, see tähendab, et ta ei lähe ühest püsivast olekust teise ilma välise energiaga mõjutamata ·Väliselt peab olema võimalik teha kindlaks kumbas püsivas olekusta on (lugemine) ·Väliselt peab olema võimalik teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine) Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: ·Deformatsioon (Perfokaart, PROM; ...) ·Laeng (DRAM, ...) ·Positiivne tagasiside (SRAM, ...) ·Magnetilised nähtused (Kõvaketas, ...) ·Optilised nätused (CD ROM, ...) ·Viiteliin 18. Suvapöördusmälud Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk
graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda ,,ovistide" ja ,,spermistide"vahel tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge. Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks.Caspar Friedrich Wolff (1733....1794) alles XVIII sajandi lõpus tekkis epigeneesiteooria ehk pärastkujunemiseõpetus.Robert Bakewell (1725....1795) pole kirjutanud oma aretustöö meetoditest, aga tema osavõtul aretati kolm loomatõugu, kes eksisteerivad tänapäevalgi. Eriti tähtis aretusõpetuse arengule oli XIX sajandi II pool
annaabi.ee 
