Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kumaga" - 7 õppematerjali

Barokk-19-sajandi kunst
2
doc

Barokk, 19. sajandi kunst

POUSSIN 1594 ­ 1665. Sündis Normandias. Akadeemilise kunsti ja neoklassitsismi aluse panija. Hea haridusega. Maalidel kujutab antiikajast ja vanemast ajaloost pärilt sündmusi. Kujutab ka piibli stseene. Ta arvas et asju mis on vähem kui 400 aastat vanem, pole mõtet maalida. Pöörab palju tähelepanu taustale. Kasutab detaile antiikarhidektuurist. Maalis väga julgelt loodust. Aja jooksul muutuvad maalid ülevaks, väärikaks, rahulikuks. Hilisemad maalid on punase kumaga. Kujutas ka jumalaid ja kangelasi. Tema tööd saavad akadeemilise kunsti standardiks. "Veenuse sünd" , "püha perekond" LORRAIN 1600 ­ 1682. Prantsuse maalikunstnik. Ei olnud väga haritud. Filosofeerisid Itaalias Poussiniga kunsti üle. Tema maalidel on palju õhku, valgust, avatud ruumi. Meeldis kujutada pilvi ja taevast. Oli üks esimsi kes kujutas päikest. Väikesi inimesi lasi oma õpilastel maalida. Tuntuks sai erinevate sadamavaadetega. Püüdis luua ideaalmaastikke

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Ulmejutt
1
docx

Ulmejutt

tahtlikult kinni pigistas. Hele nutuhalin kogus aina tuure ja mõningate sekundite jooksul oli see ainus heli, mida Priit kuulda võis. Keha taevas aina läheneb ja läheneb ja tema lamab seal – abitult ja hirmunult. Priit pigistab käed tugevalt rusikasse, aina lähenev pimestav masin taevas tahaks maanduda justkui otse talle otsa ja see kõrvulukustav halin viib Priidu endast välja. Masinast lastakse midagi rippu ja keegi härjapõlvlase mõõtu, rohelise kumaga, kahe kummalise kõrvumeenutava sarve, gigantsete silmade ja lestakujuliste jalgadega olevus asub sealt alla ronima. Kui ta viimaks maad puudutab, jookseb too olevus kiirel sammul Priiduni ning kummardab end tema ette... Priit avab kõrvulukustava „Taking back my love’i“ peale silmad ja otsib taskust paaniliselt vibreerivat käratekitajat. Ta ajab end kiirelt istukile ja nähes endast meetri kaugusel askeldvat

Eesti keel → Eesti keel
20 allalaadimist
Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse
3
doc

Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse.

Kuid samamoodi nagu meie võsukesed vajavad arenemiseks ning lõbutsemiseks mängukannidega hullamist, on täiskasvanud inimese siseelu kultuurituse südantrebestavast hädakisast kajatuna seest õõnes nagu vanadusest räsitud tammepuu, kui ta ei suuda või ei oska tajuda ning tunnetada tõelist kunstinaudingut, mis on reaalselt võimalik ainult materiaalseid ja hingelisi väärtuseid ühte sulatades. Lõunamaade sinitaeva kuldselt pimestava kumaga päikesekiirte all lõõgastujaid võib lühinägelikult küll nimetada raha tuuldeloopijateks, kuid tegelikkuses on kõikvõimalikud ekstreemsed ettevõtmised ja elamused tõelisteks pärliteks, mis on väärt iga senti, mis neisse paigutatud on. Kui jalutada keset Kartaago varemeid, tunnetab ka kõige külmaverelisem külastaja sajanditetaguse Rooma impeeriumi suurlinna võimsust ja vastupandamatut soovi minna ajas tagasi nende sündmuste

Eesti keel → Eesti keel
111 allalaadimist
Wikmani poisid teose analüüs
5
rtf

Wikmani poisid teose analüüs

Jaagu isa oli vanlgas olnud mõnda aega ja Jaak oli ka, aga mitte mingisuguse suure kuriteo eest. i) Jaagul polnud raskusi suhtlemisel ja ta sai kõigiga hästi läbi. Jaak oli jutukas. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Virve, tema pärast oli Riksil ja Jaagul mõnikord probleeme ja Virve mängis Jaagu elus suurt rolli. a) Virvel oli väike pea, väike ümarik, pisut õhetav nägu, peenike kael. Juuksetoon oli vaskse kumaga heleblond ja lokkis. Silmad olid suured. Võõrastega oli Virve nipsakas nagu ka Jaaguga esimesel korral rääkides. Virve oli viisakas ja kombekas nagu Jaak, aga ei rääkinud kuigi palju. Virve käis Riksi haiglas mitu korda vaatamas, see tähendab, et ta hoolis oma sõpradest palju. Kutsus Jaaku reisile kaasa, kuna Jaak oli talle oluline. b) Virve tunnetest oli raske aru saada, sest oli näha, et ta armastab Jaaku, aga samas suhtles

Kirjandus → Kirjandus
312 allalaadimist
Parapsühholoogia
4
doc

Parapsühholoogia

psühholoogiat, mis analüüsib paranormaalseid uskumusi ja isikupäraseid anomaalseid läbielamusi traditsioonilistes psüholoogilistes tingimustes. Ganzfeld on tehnika, mida kasutatakse telepaatia testimiseks. See tehnika arendati selleks, et kiiresti vaikse ja vaimse ,,häälega" luua kerge, ilma kujunditeta tundemeelte väli ning varjata nähtavat ja kuuldavat keskkonda. Nägemise tundemeele isoleerimine saavutatakse tavaliselt maheda punase kumaga, mis on ajutatud katsealuse silmade külge seotud polikute ping-pongi pallide abil. Kuulmise tundemeele blokeerimiseks mängitakse katsealusele vaikset ühetoonilist või selle sarnaseid helisid. Inimene pannakse mugavalt istuma, keha nõjatatud tahapoole, millega vähendatakse puudutamise tunnetamist. Kaugvaatluse katsetused testivad võimet koguda informatsiooni ülesseatud eesmärkidele, mis on varjatud vaatlejate psüühilise tajumus eest ja on vaatlejast tüüpiliselt eraldatud

Psühholoogia → Psühholoogia
84 allalaadimist
Wikmani poisid
7
doc

Wikmani poisid

Vajadusel oskas kõigi hääli teha järgi. Temast oli raske aru saada, sest ta oskas rääkida - ladina,prantsuse ja eesti murrakus. Heaks iseloomujooneks oli see, et organiseeris Juhanile raha, et Juss saaks tagasi tulla nende 11.klassi. Riks Laasik ­ majanduslikult oli ta vaene. Tark, õppis palju. Koguaeg morni tujuga ning endassetõmbunud, ega teinud midagi selleks, et Virvet endale saada. Virve Pukspuu ­ olid Jussiga kaksikud. Lapselik figuur, väikese pea ning vaskse kumaga lühikesed heleblondid juuksed ( lokkis). Kohati liiga arusaamatu. Võis tunduda, et tal oli Jaagust ja Riksist ükskõik. Kindlasti oli ta tark ja abivalmis, abistas oma ema. Aino Pukspuu ­ ilus, enesekindel tüdruk. Julge rüht ja uhke kastanivärvi pea. Kohati väga uhke ja ei soovinud eriti midagi teha..Võib öelda, et väga hooliv ja abivalmis siiski, oli medõde Teise maailmasõja aegu. Härra Wikman ­ koolidirektor. Üliviisakas ja ülikorralik. Mõistliku ja kannatliku meelega.

Kirjandus → Kirjandus
426 allalaadimist
Optilised nähtused atmosfääris
44
docx

Optilised nähtused atmosfääris

Virmaliste spektrist võib leida üle 100 spektrijoone, sagedamini esinevad sinised, punased ja rohelised spektrijooned. (Kuusk 2005) Virmalisi esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Põhjapoolkeral esinevaid nimetatakse Aurora Borealis ja Lõunas Aurora Australis (vastavalt põhja- ja lõunakoit). Ühiselt nimetatakse neid Aurora Polaris – polaarkoit. (Wikipedia 2013) Põhjakoit valgustab põhjapoolset horisonti roheka kumaga, mõnikord ka kahvatu punasena, mis tekitab tunde, et Päike paistab valest suunast. Kõige sagedamini ilmub Aurora Borealis pööripäevadel. Aurora Australis on peaaegu identne Aurora Borealis’ga, kuid seda saab näha hoopis lõunapoolsetel laiustel näiteks Antarktikas, Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias. (Wikipedia 2013) Arvetsades Maa magnetpooluse asetsemist suurtel laiustel, on virmalised keskmiselt jälgitavad 60 kraadisel või kõrgematel laiustel

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun