moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest selfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra. Peaaegu horisontaalsed Vendi ja Paleosoikumi vanusega settekivimid kogupaksusega 100- 800 m lasuvad Proterosoikumi vanusega kristalsel aluskorral. Järgnenud pikaajalise kulutusperioodi järel kattus ala Kvaternaarsete jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mis moodustavad pinnakatte. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: · kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord · settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord · enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid)
meetrini. Sellised oletused näitavad, et tollane linnna müür rajati otse merekaldale. 7 Praegu näeme aga hoopis teistsugust protsessi: täpsusloodimisel on selgunud, et Tallinn mitmes kohas hoopis vajub. Ajavahemikul 1911- 1977 on vajumine mõnes paigas ulatunud 60 cm-ni. Milles selline vajumine põhjustatud võiks olla? Kvaternaari ajastule eelnenud sadade miljonite aastate pikkuse kulutusperioodi käigus lõikus Tallinna aluspõhja neli sügavat ürgorgu, mis praeguseks on täitunud mitmesuguste liustiku ja meresetetega. Kõige sügavam orgudest kulgeb Õismäe tagant üle Harku järve ja suubub Kakumäe lahte (Joonis 4). Selle põhi asub kuni 145 m allpool praegust merepinda. Teine org algab Ülemiste järve läänekaldalat ja lõpeb Kopli lahes. Kolmas, mis jõuab Tallinna lahte, läbib kiiresti vajuva linnasüdame. Neljas org asub Mähe ja Merivälka piirkonnas. Nendegi
moondunud kui PõhjaEestis ja kuuluvad nn. grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loodekagu, kirdeedela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas. Sel ajal Eesti katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud platvormsel arengul, mistõttu ei
sügavamal (Võrus 600 m, Ruhnu saarel isegi 800 m sügavusel). Kõige lähemale maapinnale, umbes 20 m sügavuseni, ulatub aluskord üksikutes kohtades Hiiumaal. Aluskorrakivimid on tugevasti kurdunud ja läbitud arvukatest murrangutest (loode-kagu, kirde-edela suunalised) ja lõhedest. Mõnedest murrangutest on säilitanud oma tektoonilise aktiivsuse (tähistavad liikuvate plokkide piire). Aluskorra kivimite pealispind oli mandrilise kulutusperioodi lõpuks, enne kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Lääne- ja Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamalt moondunud kui Põhja-Eestis ja kuuluvad nn. Grauneliidifaatsiese moondekivimite hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid). Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest
Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest selfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra. Peaaegu horisontaalsed Vendi ja Paleosoikumi vanusega settekivimid kogupaksusega 100-800 m lasuvad Proterosoikumi vanusega kristalsel aluskorral. Järgnenud pikaajalise kulutusperioodi järel kattus ala Kvaternaarsete 12 jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mis moodustavad pinnakatte. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord; settekivimiline (lubjakivid, liivakivid