Surmanuhtlus on sama võrdsusega kui eluaegne vangistus. Surmanuhtlus kehtib kõigile olenemata soost kuid enamasti on raskete kuritegude sooritajaks mehed mitte naised. Enne surmanuhtluse sooritamist käib väga põhjalik uurimine kuidas juhtus, miks juhtus ja kes süüdi on ning kui inimene lõpuks osutubki süüdlaseks siis võib ta ennem surmanuhtlust oodata aastaid kuni on põhjalik uurimine lõppenud. Surmanuhtluse vastu olevad argumendid: Vangide ülalpidamine on suur kulutis vaestele riikidele. Surmanuhtlus peaks hirmutama kurjategijaid kui ometi mitte. Surmanuhtlus võtab võimaluse sooritada uusi kuritegusid. Kui surmanuhtlus on täide viidud ja on selgunud uued asjaolud ning hukatu ei osutu süüdlaseks ei saa ülekohut enam heastada. Surmanuhtluse poolt olevad argumendid: Kurjategijale tuleb anda võimalus meeleparanduseks, et ta saaks aru kui valesti ta on käitunud ja võtab antud võimalusest tõepoolest maksimumi ja parandab ennast ja ei
sõltub maksukoormusest ja sellest kui hästi või halvasti maksud laekuvad. *Automaatne fiskaalpoliitika- inerts , mille tulemusena iseenesest ning välisest sekkumisest sõltumata võivad majadusprotsessid liikuda soodsas suunas. *Situatsioonikohane fiskaalpoliitika jaguneb sõltuvalt soovitud eesmärkidest: -agressiivselt laienev fiskaalpoliitika- valitsuse tegus majandustegevuse elavdamise suunas. Eesmärkide saavutamiseks peaks valitsus suurendama avaliku sektori kulutis või vähendama makse -kitsendav fiskaalpoliitika- valitsus mingitel põhjustel peab vajalikuks majandust nn maha jahutada. Sisuliselt oleks eesmärgiks majanduse kokkutõmbamine, liigse optimismi vähendamine ja ka majanduskasvu aeglustamine. Selleks vähendatakse avaliku sektori kulutusi või suurendatakse makse
Antud töövõtumeetodil on ehitustöövõtja poolt vaadatud eelised: - kasum on hinna sees; - tellija ja projekteerija sekkumine on minimaalne; - innovaatilised lahendused võivad kasumit suurendad; - töövõtja võib delegeerida osa riskist alltöövõtjale. Kuid puudusteks on ehitustöövõtja poolt vaadatuna: - pretendentide suur arv alandab võistupakkumise puhul kasumit; - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatöödeks vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema kulutis arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob. [jüri sütt "Ehituskorraldus"] Eelised tellija poolt vaadatuna: - kogusumma leping võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist, mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna, - ühikhinna leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte ja võimalikke muutusi projektis, Puudused tellija poolt vaadatuna: - pikim summaarne projekteerimis-ehituskestus;
Jätkas Kennedy majanduspoliitikat. Oskas hästi lobitööd teha. Jätkas ka Kennedy välispoliitikat. 1964 alustas Vietnami sõda. Sisepoliitika: hakkas looma võrdseid õigusi ka mustanahalistele. Martin-Luther King - must pastor, noobeli rahupreemia laureaat. Võitles mustade õiguste eest. Tapeti 1968. Samal aastal tapeti ka Robert Kennedy (Johni vend), presidendi valimiste kampaania ajal. 4.6.5 RICHARD NIXON 1969-1974 Vabariiklane. Majandus: tahtis vähendada inflatsiooni, vähendada kulutis riigiaparaadile ja relvastusele. Suurenes tööpuudus. Aeglustus majanduskasv. Nixon doktriin ehk "realistlik pidurdamine" - tahtis luua normaalseid suhteid Hiina ka NLiga. Hiingaga algas ping-pongi poliitika. 1972 SRP 1 - USA ja NLi vahel. Sisepoliitika: kuritarvitused ja korruptsioon. Nixon pidi tagasiastuma Watergatei afääri tõttu - Watergatei hotelli paigutati Nixoni käsul lutikad. Nii lindistas Nixon oponentide kõnelusi. 4.6.6 GERALD FORD 1974-1977