viisidega; - hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; - torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; - saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm.
hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: 1) täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm.
- hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; - torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; - saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.2. Katseseadme kirjeldus Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: toitesüsteem, katsetorustikud, mõõtesüsteem. 1.2.1. Toitesüsteem Katseseadme toitesüsteem (Joonis 1.3) koosneb kulupaagist 23, milles on teatav vedeliku (vee) varu, tsentrifugaalpumbast 16, paagist 1 ning armatuuriga torustike süsteemist. Toitesüsteem võimaldab: täiendada vee varu süsteemis vooliku 26 abil, suunates vee linna veevõrgust paaki 23 või 1. Vee nivoo paagis 1 peab olema mõõtemahuti 3 põhjast allpool. Kui paak 23 on veega täidetud ja vesi voolab ülevoolu 8 kaudu paaki 1, peab vee nivoo paagis 1 nivootoru 13 järgi olema umbes 530 mm.
Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist põletiteni, millega saab külma katla üles kütta kuni põhikütuse soojendamiseks vajaliku auru saamiseni. Kateldes on võimalik kasutada kehvema kvaliteediga raskekütuseid. Kütuse elementaarne koostis. Kütus koosneb järgnevatest põhielementidest: süsinik C 82-85 %; vesinik H 10-14 %; hapnik O2 ja lämmastik N2 < 1 %; väävel S 0-5 %; tuhk A 0,1-1 %; lahustunud vesi W < 2 % (veesisaldus kütuses oleneb kütuse margist).
Seega näitab indikaatorkasutegur tsükli arvestusliku indikaatorrõhu ja valitud mehaanilise kasuteguri järgi. soojuse kasutamise astet ja võrdub gaaside poolt silindris tehtud pe= pI m Ekspluatatsioonis on kütuse tunnikulu võimalik mõõta taadeldud indikaatortöö ja kütusega mootorisse viidud soojushulga suhtega. kütuse kulupaagist kütuse kulu mahu järgi (kg/h). i = Li /Qk Diiselmootori kasulik ehk efektiivvõimsus Mootori väntvõllilt saadud võimsust nimetatakse efektiivvõimsuseks 3600Vk k
annaabi.ee 
