4. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel ktilmem ja viiikestel laiustel soojem kui see praegu on . Nimetage kaks peamist tegurit, mille mdjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 1) ookeani soojuskaod vee aurumisel 2 soojuse juurdevool jõgedest 5. Mis moodustavad jiirve veebilansi tuluosa ja kuluosa? tuluosa kuluosa 1. sademetest l. auramisest , juurdevoolust ) äravoolust 6. Pane liinkadesse ifrremked sdnad io voli sulsudat diee vdide: Sademed, pflikesekiirggs, auramine, soolsug ekvaatorivOOnd, troopilised laiused, geograafiline tsonaalsus, j 6 gede sissevool
SADEMED 7,37 7,72 7,72 6,59 6,37 25,43 20,79 TULUOSA 275,62 220,35 224,98 87,07 67,04 85,31 60,39 VÄLJAVOOL 42,01 83,06 127,91 131,91 119,62 103,8951 88,46 AURAMINE 0,00 0,00 0,00 5,13 28,08 22,95 31,05 KULUOSA 42,01 83,06 127,91 137,04 147,70 126,84 119,51 AKUMULATSIOON -193,30 -83,06 -127,91 -131,91 -119,62 -103,89 -88,46 SIDUMATUS 426,91 220,35 224,98 81,94 38,96 62,36 29,34 Järve keskmine maht Veevahetus Kvv T Veevahetus Kvv K Veevahetus Kvv T+K Üldmaht, mln m3 Aktiivmaht, mln m3 Jää maht, mln m3 Jää maht veena, mln m3 Kesk sügavus, m Kesk aktiivsügavus, m
- sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3
jooksul mandreile langevate sademete hulk on võrdne sealt auruva ja äravoolava vee hulgaga. · Väiksemal maa-alal ning lühikese ajavahemiku kestel mõjutavad veebilanssi ka pinna- ja põhjavee filtratsioon, vee kondenseerimine pinnases, lumi jm. · Oletades, et hüdrosfääri veevaru on muutumatu suurus, ja et veeringest osavõtva vee keskmine hulk ei muutu, võib oletada , et maakera veeringe tuluosa ja kuluosa vahel valitseb tasakaal, millel põhineb maakera veebilanss · Maakera veebilanss · Amaailm aurumine aastakeskmine summaarne Maailmamere pinnalt, · Ap maismaa perifeerse äravooluala pinnalt, · As siseäravoolu pinnalt, A kogu maakera pinnalt · S maailm sademete summa Maailmamere pinnale, · Sp perifeersele äravoolualale, Ss- siseäravoolualale, S aastasumma kogu maakerale · Ä aastakeskmine äravoolu hulk mandritelt
- on maksustamine ehk maksude kaudu reguleerimine teatud küsimusi, seadustega, järelevalve organite tegevus . *Missugused on need kogunäitajad ühiskonna toimimise-kogutoodang lõpptoodanguna-selle mõõtmine läbi SKP ja rahvusliku? koguprodukti. kolme meetodit, kulutuste ehk tarbimiste meetod, tootmise meetod ja üks veel. *SKP ja RSK omavhaeline suhe! peaks teadma puhasprodukti arvutamise viisi..amortasitsioon on kuluva kapitali asendamise määr, rikkuse säilitamiseks on kuluosa kõigepealt määratleda. Rahvatulu- millest koosneb? Mis on inimeste isiklik kogutulu? Mis on isiklik kasutatav tulu? Tööhõive ja töötus. Inflatsioon, inflatsiooni määr kui oluline näitaja majanduse toimimise kohta. SKP alusel arvutatavad teised näitajad: nominaalne ja reaalne SKP, nende omavaheline suhe ja sellega seoses hinnaindeksi regulaator- muutmise peamine vahend, on veel ka raha ostujõu bariteet. Elatustaseme kaudseks mõõtjaks on SKP ühe elaniku kohta ehk perkapiita vms??
54 8.51 8.29 20.18 Ülejäänud valgla 54.37 30.29 34.73 85.43 SADEMED 19.87 5.16 14.93 6.51 TULUOSA 150.56 77.03 100.71 218.01 VÄLJAVOOL 25.00 48.82 81.60 56.45 AURAMINE 0.00 0.00 0.00 4.8 KULUOSA 25.00 48.82 81.60 61.25 AKUMULATSIOON 106.9 5.2 34.2 159.1 SIDUMATUS 18.67 23.01 -15.10 -2.34 Kuu keskmine vooluhulk V-E. m3/s 15.09 8.73 10.93 28.07 Kuu keskmine vooluhulk Õhne m3/s 4.80 3.11 2.74 6.89 Väike-Emajõgi M 38.46 20