lahutades · suur mehaaniline kulumiskindlus kuni 10...20 miljonit tsüklit · tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · suur töökindlus 78 Joon. 5.3. Kontaktide tingmärke Peakontaktid, mis lülitavad seadet sisse ja välja, peavad taluma kestvalt nimivoolu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Mõningate normide kohaselt liigitatakse kontaktorid kulumiskindluselt nelja klassi: I kuni 30 lülitust tunnis; mehaaniliselt 0,25 miljonit tsüklit II kuni 150 1,2 III kuni 600 5 IV kuni 1200 10 miljonit tsüklit Suure lülitussageduse korral on arvestatud lahutusvooludest tekkiva täiendava soojenemisega Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade.
Pinnale moodustub kile, mis lahustub uuesti, kui seda mikrolahustiga töödelda. Seetõttu lahustub iga uuesti lisatud lakikiht osalt ka eelmise kihi, kõik lakikihid sulavad kokku ja moodustavad ühtse tugeva kile. Nitrolakk moodustab täiesti läbipaistva viimistluskihi, mis puidu värvust praktiliselt ei muuda. Lakk kuivab väga kiiresti – juba poole tunni pärast võib uue kihi peale panna. Ka tolmuga ei teki seetõttu probleeme. Nitrolakk jääb oma kuuma-, vee- ja kulumiskindluselt alla polüuretaan- ja külm kõvenevale lakile, kuid on vastupidavam kui šellak. ŠELLAK Metüülalkoholis lahustatud šellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul, kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida. 19. sajandil oli šellak sama tavapärane viimistlusmaterjal nagu polüuretaanlakk tänapäeval. Kuigi šellakviimistlus on suhteliselt pehme ja seetõttu tundlik välismõjude suhtes, saadakse selle poleerimisel äärmiselt kauni läikega pind
Nitrolakk kuivab üksnes lahusti aurustumise teel. Pinnale moodustub kile, mis lahustub uuesti, kui seda mikrolahustiga töödelda. Seetõttu lahustub iga uuesti lisatud lakikiht osalt ka eelmise kihi, kõik lakikihid sulavad kokku ja moodustavad ühtse tugeva kile. Nitrolakk moodustab täiesti läbipaistva viimistluskihi, mis puidu värvust praktiliselt ei muuda. Lakk kuivab väga kiiresti ja juba poole tunni pärast võib uue kihi peale panna. Nitrolakk jääb kuuma-, vee- ja kulumiskindluselt alla polüuretaan- ja külm kõvenevale lakile, kuid on vastupidavam kui šellak. Kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist. Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karestada pinda. Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks
Nendele tingimustele vastavad kõige paremini kõvasulamid e. kermised. Suurima tugevusega ja kulumiskindlusega normaaltingimustes on WC-Co kõvasulamid. Kuid nad pole korrosioonikindlad ja seetõttu pole nad sobivad töötamiseks kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes keskkondades. Seepärast on viimasel ajal kasvanud huvi titaan- ja kroomkarbiidi baasil kermiste vastu. Nad ületavad kuumuspüsivuselt ja korrosioonikindluselt WC-Co kermiseid kümneid kordi, kuid jäävad tugevuselt ja kulumiskindluselt viimastele tunduvalt alla. Kermiste omadused sôltuvad keemilisest koostisest ja struktuurist, mis omakorda määratakse ära tehnoloogiliste reziimidega.Reeglina karbiiditerade suuruse vähenedes kermiste kôvadus ja kulumiskindlus suurenevad, löögisitkus aga väheneb. Suurimat môju kermiste omadustele avaldab sideaine sisaldus (karbiidi ja sideaine vahekord), mille suurenedes kôvadus ja kulumiskindlus vähenevad ning paindetugevus ja löögisitkus suurenevad.
a) TiC-20%NiMo, b) TiC-60%NiMo 1.6 Erinevate kermiste abrasiivkulumise vaheline Nagu eelnevalt näidatud, kermiste abrasiivkulumine sõltub kermise tüübist (WC- Co, TiC-NiMo või Cr3C2-Ni), karbiidi ja sideaine mahulisest vahekorrast, struktuurist (karbiiditerade suurusest), kõva ja plastse faasi omadustest (kõvadus, löögisitkus jne) ja faaside piiride sideme tugevusest. Sama kõvadusega kuid erinevad kermised erinevalt kulumiskindluselt kümneid kordi. Kõige kulumiskindlamad on peeneteralised WC-Co kermised (joon.1.12). Sellele järgnevad keskmise ja jämedateralised WC-Co ning TiC-NiMo kermised. Kõige väiksema kulumiskindlusega on Cr3C2-Ni kermised. See on tingitud eelkõige nende 15 jämedateralisest struktuurist. Cr3C2-Ni kermistes toimub paagutuse käigus tormiline karbiiditerade kasv, mistõttu pole senini õnnestunud valmistada Cr3C2-Ni kermiseid
annaabi.ee 
