Delta ehk suudmemaa- jõesetete kujunemise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Harujõgi- eraldunud haru peajõe kesk või alamjooksul Fjord ehk lõhang- pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin Maasäär- ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid Liikuvad luited- ilma taimedeta Valged luited Hallid luited- üksikute rohttaimedega Korrasioon- kivimite kulutamine Kürogeensed- külmumise tagajärjel Termokarst- igikeltsa laigutine sulamine Älves- märg lohk rabas Laugas- älvest võib kasvada rabas Märe- märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi maapinna tasemel( oode servadel)
Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud. 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst?
18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud. 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst? Termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on
Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale maasäär – ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm badland – ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt kulumisastang e. kuesta – kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolilised – tuuletekkelised pinnavormid: luide – positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda liikuvad luited – ilma taimedeta valged luited hallid luited – üksikute rohttaimedega