Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv) Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude põhjustajatega.
· Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). · On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine tellimuste arv) · Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks · Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte · Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude põhjustajatega.
· Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). · On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine tellimuste arv) · Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks · Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte · Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude põhjustajatega.
Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv) Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude