kursile tagasi toovaid otsuseid (vt süsteemne juhtimistsükkel) i. Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management), lean accounting: – lisab kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele, – eristab väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused, – suurendab väärtust lisavaid tegevusi ja vähendab või elimineerib väärtust mittelisavad tegevused. B. Kuluarvutlus – Kulude mõõtmine (cost measurement) on kulude rahalise ja/või mitterahalise väärtuse kindlakstegemine. Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, eesmärgiga defineerida kuluobjektid ning täpsustada kulukäiturite vahelised seosed. Kasutatakse kulude prognoosimisel ning eelarvestamisel.
inventar vahetult pärast ABC analüüsi kolme põhigruppi. Activity Based Costing (activity based costing) Tekkepõhine kuluarvestus. Kulud suunatakse toimingutele ja tegevustele, mis neis tegelikult põhjustasid. ABC põhimõtte järgi peavad kulud kajastuma seal, kus tekivad tulud. Vastupidisel juhul pole võimalik teha adekvaatseid järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega.
................................................................................. 12 1.3.3. Metoodika ................................................................................................. 13 1.3.4. Piirangud ................................................................................................... 14 1.4. Järeldused......................................................................................................... 15 2. Kuluarvutlus õhutranspordis ................................................................................... 17 2.1. Lennukulud ...................................................................................................... 17 2.1.1. Tegevuskulud ........................................................................................... 19 2.1.2. Tegevusvälised kulud ............................................................................... 23 2.2
5. Arvutada kaudsete kulude kulumäär jaotusbaasi ühiku kohta. = 1215000/ 27 000= 45 € ühe tunni kohta. 6. Arvutada kaudsete tootmiskulude summa toote kohta. Selle töö otsese tööaja kulu on 88 tundi, seega tootmise üldkulud: 3960 € 7. Kokku kogukulud tootele A1: Otsene materjal: 4606 Otsene tööjõud: 1579 Kokku otsekulud: 6185 Tootmise üldkulud: 3960 Masina maksumus kokku : 10145€ Normal costing – tavaline / normaalne kuluarvutlus (hinnaarvestus) Kui kasutada mitte tegelikke üldkulusid, vaid eelarvestatud üldkulusid: seega kuluarvutluses kasutatakse eelarvestatud üldkulude ja eelarvestatud kulujaotuse mahu alusel leitud üldkulumäära, mis korrutatakse tegeliku kulujaotuse mahuga (näit. tegelike töötundidega) Eelarvestatud kaudsete kulumäärade arvutamise sammud. 1. Teha kindlaks kulud, mis kuuluvad kaudsete kulude koosseisu. 2. Määrata eelarveperioodi kulude maht. 3. Valida kaudkulu jaotusalus 4
annaabi.ee 
